Rootsi keskpanga asepresident Lars Nyberg
ütles täna peetud kõnes, et ühiskonnamajanduslikust seisukohast peaksid
rootslased ostude tegemisel kasutama rohkem kaarte.
Nyberg pani suisa ette, et sularahaautomaatidest raha väljavõtmisele tuleks kehtestada tasu.
Põhjuseks tõi keskpankur sularaha transpordi ja käsitsemise kallinemise, mis käib käsikäes väärisesemete transpordi turvalisusega.
Rootslased aga on keskpanga andmetel kaardimaksete suhtes väga erinevatel seisukohtadel. Kaartide kasutamine on viimaste aastatega küll kasvanud, kuid endiselt makstakse palju ka sularahas.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Rootsis on sularahatehingute hulk endiselt suur. Tõenäoliselt on ka sularahaga ümberkäimine muutunud kallimaks kui kaartidega,“ ütles Nyberg.
Keskpanga analüüsi põhjal kasutaksid rootslased ilmselt rohkem kaarte, kui tasumise kulu paremini mõistetav oleks. Kaardimaksed on ühiskonnale 35% soodsamad, sõnas Nyberg.
Kiire võimalus ostukäitumist muuta oleks Nybergi hinnangul see, kui sularahaautomaadist raha väljavõtule tasu kehtestada.
Seotud lood
Sampo panga juht Aivar Rehe delegeerib
sularahaga tegelemise oma pereliikmetele, kasutades ise peamise maksevahendina
pangakaarti.
Ööl vastu teisipäeva kangutasid vargad
lahti Luunja aleviku keskel asuva A O kaupluse koridoris seisnud Hansapanga
sularahaautomaadi ja viisid selle minema.
Hansapanga teatel tõstavad nad 1. maist
sularaha väljamaksete hinda nii pangakontorites kui sularahaautomaatides.
Eelkõige tuleb kukrut kergitada ettevõtetel.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.