Kust see number tuli?
Eelmine prognoos, mille rahandusministeerium tegi septembris ja mille järgi me tegime ka selle aasta eelarve, näitas, et meil tuleb väga suur sotsiaalmaksu ülelaekumine. Meie üks mõtteid on aga, et eelarve ei tohiks üle 25 % aastas suurendada – ei eriarstiabi ega üldarstiabi ega muud teenuste liigid. Vahel töövõimetushüvitised lähevad üle, aga see on avatud kohustus. Me arvame, et kui mingit kulueelarvet suurendada üle 25 %, siis efektiivsus väheneb ja kulutamise sihipärasus võib väheneda. Ei ütle, et kulutatakse valesti, aga inimese psüühika on juba selline, et kui rohkem tuleb, siis ka rohkem läheb. Seetõttu me ei lisanud kogu prognoositavat tulu oma kuludesse ehk eelarvesse.
Milline see number sügisel oli?
Sügisene summa oli meie eelarvest 656 miljonit krooni suurem ja me ei pannud seda oma eelarvesse sisse. Kokku on meil eelarve üle 13 miljardi. See 656 oleks jäänud tulemiks – ülejäägiks. See ülejääk nüüd väheneski 538 miljoni võrra. Praegu on meil siis väike ülejääk - 120 miljonit.
2006. aasta detsembris kaitsesite Postimehes haigekassa reservi sõnadega, et keegi ei kujuta ette, et ületuleval aastal tuleks haiglate finantseerimist või palku vähendada, kui laekumine sotsiaalmaksust juhtub kahanema. Kõlab selgeltnägejalikult.
Me suutsime seda olukorda ette näha ja oleme selles mõttes negatiivsest eelarvest puhtalt välja tulnud. Vanasti oli ka nii, et talumehel oli üks seemnevili kogu aeg salves. Kui ikaldub, siis ta järgmisel aastal saab ikka külvata.
Negatiivne eelarve on arvudemäng paberil, mis meile reaalselt praegu mingit mõju ei avalda. Omavahel öeldes, ka järgmine aasta saame veel hakkama. Ükskõik, milline see kärbe tuleb. Praegu räägitakse juba miljardilisest kärpest.
Seotud lood
Tartu maakohtu teatel said riigilt üle
miljoni krooni töövõimetushüvitist välja petnud kolm meest ja naine
karistada.
Kokkuhoiu nimel tahab haigekassa vähendada
ravipäevade arvu, ja kui patsient ettenähtud perioodist kauemaks ravile
jäetakse, satub haigla ise majandusliku surve alla.
Sotsiaalministeerium tahab koostöös
haigekassaga vähendada poole võrra nende eriarstide arvu, kes peavad Eesti 11
üldhaiglas vältimatu arstiabi andmiseks ööpäev läbi valves olema.
Aasta lõpus pikenevad ravijärjekorrad ja
osa seni kliendile tasuta olnud raviteenuseid muutub tasuliseks, sest erinevalt
eelmisest aastast ei ole haigekassa nõus rahuldama haiglate lisarahataotlusi.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.