Põllumajandusminister ning eelarvestrateegia kärbetega tegeleva töörühma liige Helir-Valdor Seeder rõhutas, et arvestades meie riigi väiksust ja kiirelt toimunud muudatusi pole väljakujunemata majandusega Eestit vana Euroopaga päris adekvaatne võrrelda ning ei tasu sealt üks-ühele mudelit üle võtta. "Tuleb vaadata, milline on meie maksude ja majanduse struktuur, ja sellest õigeid järeldusi teha," märkis Seeder.
Tema sõnul pole tulumaksureformi sisulise arutelu juurde veel jõutud ei koalitsiooni eestseisuses, valitsuses ega ka kuueliikmelises töörühmas. Küll aga oli tema seisukoht, et maksudega ei mängita. "Ma ei pea väga õigeks maksuseadusi muuta, aga IRL on kindlasti valmis seda arutama. Kui on tegemist keerulise olukorraga ja muid lahendusi ei ole, tuleb selle juurde tulla, aga see peaks olema üks viimastest võimalustest, mis lauale pannakse," ütles Seeder.
Seederi hinnangul on praegu väga oluline maksusüsteemi stabiilsus ka niisuguste maksude puhul, mis on seotud ettevõtluse arendamise ja pikaajalise perspektiiviga investeeringutega. Lisaks on võetud terve rida lepingulisi kohustusi rahvusvaheliste lepingutega, samuti on Eestil Euroopa direktiividest otse kohalduvaid kohustusi, mida peab täitma ja mille arvel säästa ei saa.
Nende hulgas näiteks Euroopa Liidu rahalised vahendid, mida järgmisel aastal rohkem kasutada loodetakse, Euroopast tulevale rahale on aga vaja tagada kaasfinantseerimine. "Ei ole ju mõistlik jätta Euroopa raha kasutamata," ütles Seeder.Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles: "Ajakirjanduses tundub olevat kõlama jäänud arvamus, et tuleks säästa peamiselt eelarvekulutuste kokkuhoidmise teel - mida viletsam on prognoos, seda rohkem tuleks säästa. Päris nii lihtne see ka ei ole, see on natuke lihtsustatud nägemus.
Riigieelarve kulusid ei saa niisama lihtsalt riigieelarve seaduse muutmisega muuta, sest paljud kulud tulenevad teistest nendega seotud seadustest.
Viimase kolme-nelja aasta jooksul on Eestis vastu võetud hulgaliselt seadusi, mis toimivad väga hästi ja kõik nad on olnud ka vajalikud. Kuid nad toimivad vaid väga kiiresti kasvava majanduse olukorras. Nad ei ole senises mahus enam realiseeritavad. Ainult eelarveseaduse kärpimisega ei ole võimalik nendele väljakutsetele reageerida, on vaja muuta ka muid seadusi, mis riigile kulutusi tekitavad."
Autor: 1706-aripaev
Seotud lood
Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe Mart
Laari sõnul on valitsus raskete põhimõtteliste valikute ees, millest ka parimate
puhul ei tasu oodata, et Eesti elu kohe homme paremaks läheb.
Ehkki mai pole veel lukku löödud, on
käimasoleval kuul laekunud riigi eelarvesse käibemaksu juba 403 miljonit krooni
enam kui 2007. aasta samal kuul.
Riigi eelarvestrateegia läheb täna
valitsusele kinnitada vaid ühe numbriga, sest 10 miljardi kärpimisega tegeleva
krokodillikomisjoni eilne koosolek poliitilisi leppeid ei andnud.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.