Silmapiiril negatiivne eelarve vol. 2

Maksude laekumine on olnud selle aasta esimese nelja kuuga kõigest 8% suurem kui aasta eest, kusjuures aprillis laekus maksukroone riigi eelarvesse vaid 5% enam kui aasta tagasi.

Juhul kui maksutulu laekumise kiirus püsib aasta lõpuni sama kui aasta esimesel neljal kuul, laekuks maksukroone 6 miljardit vähem, kui seda nägi ette algne 2008. aasta eelarve. See on täpselt võrdne summaga, mis hiljuti riigi tulubaasist maha arvati.

Maksude kogumine on kängunud hoolimata sellest, et sotsiaalmaksu laekumine on suutnud siiani püsida veel tugevana. Riigikogu IRLi fraktsiooni liige Taavi Veskimägi arvab, et tulu- ja sotsiaalmaksu laekumise vähenemine hakkab n-ö teise ringi efektina meieni alles jõudma ning seetõttu on uus negatiivne lisaeelarve täitsa võimalik.

Tulu- ja sotsiaalmaksu laekumise vähenemine hakkab n-ö teise ringi efektina meieni alles jõudma sügistalvel. Seega on põhjust olla murelik on enam kui küll.

Ma ei välistaks võimalust, et valitsus peab pöörduma sügisel veel kord teise negatiivse lisaeelarvega riigikogu poole. Seetõttu on kahetsusväärne valmisoleku puudumine tõmmata ühekorraga ja rohkem eelarve kulusid koomale.

Isegi selles 3 miljardi kroonises negatiivses lisaeelarves on kärbetena palju õhku ja 1/3 ulatuses müüakse sisuliselt jooksvate kulude katteks vara. Ei ole sisulist vahet, kas kasutada reserve või müüa kulude katteks vara. Vara müük kehvas konjunktuuris on isegi suurem rumalus, lisaks kinnisvarasektori täiendav survestamine. Selliselt saab lükata probleemi lahendamist edasi, mitte seda lahendada.

Seega suutlikkus 94 miljardi kroonise kulubaasi juures, milles 30 miljardit on lisandunud viimasel kolmel aastal, kulusid kärpida on nadi.

Oleme andnud rahvusvahelistele finantsturgudele negatiivse lisaeelarvega märgi oma paindlikkusest kulusid muutunud majanduskeskkonnas koomale tõmmata.

Nüüd peavad sisuliselt lahendused järele tulema. 2008. aasta eelarve tuleb, maksku, mis maksab, tasakaalu saada. Kui me seda ei saavuta, siis 2009. aastal vajalik kärbe 10-15 miljardit võrreldes varem planeerituga on ebarealistlik ja lõpeb kindlasti defitsiidiga.

Ain Seppik, riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees

Mina arvan, et eelarve hakkab kärisema. Ja kärisema hakkab ta eeldatavasti septembri lõpus või oktoobri alguses. See tähendab, et tuleb teha veel üks negatiivne lisaeelarve.

Valitsus püüab praegu viimasel hetkel negatiivse eelarvega riigikokku pääseda - istungeid pärast 18. juunit ei toimu, kui just erakorralisi istungeid sellel teemal kokku ei kutsuta. 15. mail on eelarve valitsuses, järelikult enne esmaspäeva, 19. maid ei jõua nad seda riigikogu menetlusse anda. Lahendust ei pruugi tuua ka 15. mai, sest minu teada on väga suured pinged ka praeguste kärbete osas.

Mai lõpus on juba näha, kuidas selleks ajaks on maksud laekunud. Kui maksud peaksid paremini laekuma hakkama, siis on muidugi korras, aga ma ei näe majanduses seda optimismi. Mulle tundub küll, et tuleb teha veel üks negatiivne eelarve. On muidugi võimalik minna eelarvega ka defitsiiti, aga ma kahtlen, et seda tehakse.

Ega samas midagi katastroofilist lahti ei ole, sest võrreldes möödunud aastaga oleme ikkagi paremini oma tänases eelarves, milles, nagu selgub, on lihtsalt õhku liiga palju sees. Aga eks seda õhku tuleb siis veel välja lasta ja ma arvan, et seda tuleb teha sügisel.

Ivari Padar, rahandusminister

Selleks et aasta teisel poolel laekuks rohkem makse kui esimesel, ei ole tingimata vaja majanduskasvu suurenemist. Vaadates möödunud aastate maksulaekumisi, näete kindlasti, et teisel aasta poolel laekub makse tavaliselt rohkem. Erisusi on tavaliselt ka kuude lõikes, mistõttu 8protsendine aastane maksulaekumise kasv on väga spekulatiivne väide.

Võrreldes nelja kuu maksulaekumisi möödunud aastaga, on sel aastal suurem mõju olnud üksikisiku tulumaksu tagastamisel. Tänavu tagastati füüsilistele isikutele tulumaksu 17 protsendi võrra rohkem kui möödunud aastal. Olime suurema tulumaksu tagastamisega arvestanud, ent loomulikult mõjutab see praegu paistvat üldpilti.

Kui vaadata aga näiteks kohalikele omavalitsustele laekunud füüsilise isiku tulumaksu, siis võib öelda, et see on senimaani olnud prognoositud tasemel.

Ma usun, et ükski analüütik ei julge praegu täpselt lubada, kuidas Eesti majandus ja seega ka maksulaekumised riigieelarvesse kahe või kuue kuu pärast täpselt laekuma hakkavad. Rahandusministeerium võtab prognoosimisel aluseks ikkagi oma analüüsid. Ministeeriumi analüüsi selle aasta maksulaekumiste kohta aprilli lõpu seisuga saate aga lugeda lähipäevil ilmuvast pressiteatest.

Aivar Sõerd, eksrahandusminister

Koera saba ehk riigi kulusid tuleks kärpida ühe lisaeelarvega, mitte jupiti. Tõenäoliselt tuleb riigieelarve defitsiit suurem kui planeeritud 3,1 miljardit krooni. Võrreldes eelmise aastaga on laekunud 10% rohkem raha ja kui inflatsiooni mitte arvestada, on see võrreldes Euroopa Liidu keskmise tasemega hea kasv. Kui riigi eelarvepoliitika oleks olnud joone peal, oleks saanud üsna mõistliku eelarve.

Möödunud aasta kolme kuuga laekus käibemaksu 24,7% riigieelarvesse planeeritust. Tänavu jõudis käibemaksu laekumine samale tasemele alles neljanda kuu lõpuks.

Mullu oleks tulnud lisaeelarve ja baaskulude kasv ära jätta. Selle asemel võeti aga vastu ebarealistlik riigieelarve, kus kulud suurenesid 25%. Need tegurid põhjustasid riigi rahandusseisundi halvenemise. Nüüd on aga selle riigieelarve järgi juba neli kuud elatud. Mitte ainult maailmamajandus, USA eluasemeturg ega kohalikud omavalitsused pole praeguses olukorras süüdi. Selle põhjustasid ikkagi valitsuse möödalaskmised eelarvepoliitikas.

Mida reaalsemaks ja võimalustele vastavamaks riigi kulutused kärbitakse, seda parem riigieelarvele tervikuna. Selge on, et riigi kulud ei vasta võimalustele. Selge, et lõige peab olema tehtud õiges suuruses ja õigel ajal ehk võimalikult kiiresti.

Kui eelmisel aastal oleks kõik riigieelarvesse laekunud tulud ära kulutatud, olnuks olukord veel hullem. Praeguses kontekstis oli eelarveülejääk õige eesmärk.

Valitsus peaks lisaeelarve vastu võtma ja kõigi teiste, näiteks kohalike omavalitsuste süüdistamise lõpetama.

Jürgen Ligi, Reformierakonna aseesimees

Olin nii sügisel kui olen praegu laekumiste suhtes skeptiline, igatahes pooldan ettevaatlikumat prognoosivarianti.

Lisaeelarvega tuleb kiirustada kulude piiramise mõttes, kuid nende prognooside kaheldavus oli ainus põhjus, mistõttu oleme pakkunud välja, et eelnõu enda varane vormistamine võib osutuda ebapraktiliseks.

Autor: 1706-aripaev