Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2008. aasta
aprillis võrreldes eelmise aasta aprilliga 11,4%, teatas statistikaamet. Märtsis
mõnevõrra aeglustunud tarbijahinnaindeksi tõus kiirenes aprillis taas.
Tänavu on tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta vastava kuuga püsinud 11% piires. Seni oli kõrgeim hinnatõus veebruaris, kui indeks tõusis aastaga 11,3%, märtsis hinnatõus veidi aeglustus, ent aprillis hoogustus taas.
Aprillis muutusid kaupade hinnad eelmise aasta aprilliga võrreldes 10,4%, sealhulgas toidukaubad 15,3% ja tööstuskaubad 6,5%. Teenuste hinnad kallinesid aastaga 13,4%. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad muutusid aastaga 21,4% ja mittereguleeritavad hinnad 8,7%. Suuremateks indeksi mõjutajateks olid toidu hinnatõus ja eluasemekulutuste kasv. Samuti kallines mootorikütus ja sellega koos ka transporditeenused. Enam kui kaks kolmandikku toidu hinnatõusust andsid kallinenud piima-, jahu- ja lihatooted. Kõige rohkem mõjutas eluasemekulutuste suurenemist kallinenud soojusenergia.
Aprillis võrreldes märtsiga olid tarbekaubad ja teenused keskmiselt 1,0% kallimad. Tarbijahinnaindeksit mõjutasid enim toidu hinnatõus ja soojusenergia kallinemine. 80% toidu hinnatõusust andsid kallinenud värske köögivili ning jahu- ja lihatooted.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Statistikaameti andmetel tõusis aprillis
võrreldes märtsiga tarbija ostukorvi maksumus 1 protsendi võrra, aastataguse
perioodiga võrreldes kasvasid hinnad keskmiselt 11,4 protsenti.
Eesti Panga ökonomist Martin Lindpere
kommenteeris, et kiiret inflatsiooni hoidsid üleval toiduainete ja soojusenergia
hinnatõus.
Aprillis tõusis Lätis inflatsioon 12 aasta
kõrgeimale tasemele. Inflatsioonile on jõudsalt kaasa aidanud nii kiirelt
kallinenud elekter kui ka toidukaupade tõusnud hinnad.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.