Sotsiaalminister Maret Maripuu ütles, et
kuna riik töötuskindlustussüsteemi täiendavalt ei panusta, tuleb süsteemi
juhtidel tõsta töötuskindlustusmakse määra.
Maripuu ütles täna: "Riik ei panusta töötuskindlustussüsteemi täiendavaid vahendeid, kui töötukassa satub makseraskustesse. See tähendab seda, et töötuskindlustussüsteemi nõukogu ja juhatus peavad väga täpselt teadma, kuidas asutust juhtida ja otsuseid vastu võtta."
Maripuu täpsustas aripaev.ee-le, et juhtkond peab väljaminekuid ja sissetulekuid täpselt prognoosima ja kui see märkab, et sissetulekuid võib nappida, tuleb tõsta töötuskindlustusmaksete määra.
Maripuu märkis, et töötukassa juhtkond ei tohiks vältida poliitilist ebapopulaarsust, nagu senini juhtunud on.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ministeeriumi tööala asekantsler Janno Järve ütles, et kui vabatahtlik töötukindlustus pole jätkusuutlik, võidakse see kaotada. Negatiivseima stsenaariumi korral tõuseb töötuskindlustuse makse määr 2,1 protsendini brutopalgast. Seadusandlik lagi asub praegu 3 protsendi peal.
Esialgsete arvestuste kohaselt saab töötukassa hakkama ka siis, kui töötuskindlustusmaksed püsivad 1,5 protsendil brutopalgast. Praegusega võrreldes kasvab makse määr 0,02 protsendipunkti võrra.
"10 000kroonise kuusissetuleku puhul tähendab see 20kroonist lisaväljaminekut," märkis Maripuu.
Seotud lood
Töötukassa palgal toimetav ning
maksumaksjatelt kogutavat raha paigutav varahaldur ABN Amro teenis erinevalt
teistest konservatiivsetest võlakirjafondidest tänavu esimeses kvartalis 26
miljoni krooni suuruse kahjumi.
Eesti tööandjate keskliidu volikogu
otsustas, et jätkab läbirääkimisi ametiühingute keskliiduga uue
töölepinguseaduse põhimõtete kokkuleppimiseks, teatas liit.
Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli
sõnul toetas nõukogu tänasel koosolekul töötukassa juhatuse otsust kaasata
teine varahaldur töötuskindlustusvahendite haldamisse.
Töötukassa soovib järgmise aasta alguses
tõsta töötuskindlustusmakset, kindlustatute maksemäära suurus tõuseks 0,6
protsendilt 1 protsendile palgast ja tööandja makse 0,3 protsendilt 0,5
protsendile, vahendas uudised.err.ee.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.