- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eelarvekärped annavad kultuuripärandile hoobi
Riigieelarve kärpimisega on otsustatud 50%
võrra vähendada muinsuskaitse avariitoetusi, mis tähendaks muinsuskaitsjate
hinnangul rasket hoopi kõige halvemas olukorras olevale kultuuripärandile.
Eesti muinsuskaitse ümarlaud saatis täna avaliku kirja riigikogule, riigikogu kultuurikomisjonile, riigikogu muinsuskaitse ühendusele ja kultuuriministeeriumile, tuletades riigiasutustele meelde, et avariiohus mälestiste jaoks raha eraldamine ei ole investeering.
Järgneb kiri:
Mälestiste omanikele eraldatava avariitoetuste vähendamisest
Eesti Muinsuskaitse Ümarlaua esimehena olen murelikult jälginud viimase aja arenguid ning ettepanekuid negatiivse lisaeelarve koostamisel. Majanduskasvu aeglustamine mõjutab kõiki eluvaldkondi ning paratamatult peavad riigiasutused üle vaatama oma 2008. a. eelarve. Ka Kultuuriministeerium ja selle haldusalas asuv Muinsuskaitseamet. Tänaseks päevaks on aga selgunud, et Kultuuriministeerium näeb muuhulgas ühe kokkuhoiu kohana muinsuskaitse all olevate mälestistele eraldatava avariitoetuste kärpimist 50% võrra! Avariitoetus ei ole investeering. See tähendaks rasket hoopi meie kõige halvemas olukorras, avariiohus, olevale kultuuripärandile. Mälestiste omanikud, Muinsuskaitseamet ja Riigikogu muinsuskaitse ühendus on aastaid juhtinud tähelepanu vajadusele suurendada avariitoetuste summat. Oma 2007. aasta aruandes Riigikogule tegi seda ka riigikontroll.
Alati on riik leidnud olulisemaid valdkondi ning muinsuskaitsele eraldatav raha on jäänud samasse suurusjärku, vaatamata samal ajal toimunud eelarve hüppelisele kasvule ja ehitustööde kallinemisele (2008. a. oli avariitoetusteks ette nähtud 19,4 miljonit krooni; 2007. a. – 20,7 miljonit krooni; 2006. a. – 17,5 miljonit krooni).
Avariitoetus on üks väheseid reaalseid toetusi mälestiste omanikele, kes muinsuskaitseseaduse kohaselt vastutavad mälestise säilimise eest ning peavad kandma säilimise tagamiseks tehtavad kulutused. Vähetähtis pole siin ka asjaolu, et 2008. a. avariitoetuste saajaid on teavitatud toetuse saamisest ning suur osa lepinguid on kahepoolselt allkirjastatud. Paljud toetuse saajad, olles kindlad riigiga sõlmitud lepingule, on teinud ettevalmistusi tööde alustamiseks ja kandnud ka kulusid. Juhul kui nüüd lubatud toetust 50% võrra vähendatakse võib see kaasa tuua kahjunõudeid riigi vastu ning planeeritud kokkuhoid võib muutuda lisakuluks.
Olen kindel, et Kultuuriministeerium ja Riigikogu liikmed mõistavad olukorra tõsidust ja seisavad ning tegutsevad meie kõigi ühise huvi – kultuuripärandi säilimise - eest. Loodetavasti on lisaeelarve menetlemise käigus võimalik tehtud ettepanekut veelkord kaaluda ning leida kokkuhoiuks sobivamaid võimalusi kui avariitoetused.
Lugupidamisega
Mika OravaEesti muinsuskaitse ümarlaua esimees
Seotud lood
2009. aasta eelarvet niitev kärpevikat
lõikab halastamatult summasid maha hariduselt, kultuurilt ja
sotsiaalkulutustelt, kuid jätab sisuliselt puutumata põllumajandustoetused ja
muud eurorahaga seotud valdkonnad.
Eile alanud muinsuskaitsekuu raames jagas
Eesti muinsuskaitse selts ASile Uus Sakala Karuteene medali Sakala keskuse
lammutamise eest.
Tartu ärimees Juhan Kolk on nõutu, öeldes,
et ei saa enam ise ka aru, mida mõtlevad muinsuskaitsjad, kes kord arheoloogide
tehtud augud liivaga täidavad, et neid siis uuesti lahti kaevama hakata.
Riigil on plaan hoida kokku 3,2
miljardit krooni, millest vaid 5% tuleb asutuste tegevuskuludest, kõige
lahtisema käega on kärpeid teinud kaitseministeerium.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele