Vald raskustes? Jah, paberil

KOFSi peaprobleem on, et aetakse segi tegelik ja statistiline finantsraskus. Eelnõu kohaselt ei ole absoluutselt oluline, kas omavalitsusüksus suudab oma kohustusi võlausaldajate ees täita või ei. Eelnõu autorid kehtestavad eelnõus finantsdistsipliini tagamise meetmed ja ütlevad, et omavalitsusüksuse (koos kõigi sihtasutuste ja tütarettevõtjatega) pikaajaliste kohustuste summa ei või olla suurem kui…

See "suurem kui" on nüüd kehtiva korra järgi kuni 60% omavalitsusüksuse majandusaasta kavandatud eelarvetuludest. Samuti on kehtiva korra järgi omavalitsusüksusel vaja jälgida, et aastas tagasimakstavate laenude summa ei ületaks 20% eelarvetuludest. Need protsendimäärad on omavahel sisulises vastuolus. Nt Viimsi valla puhul oleks 60% asemel kohaseks numbriks kuni 300%, kuna siis suudab vald oma kohustustega lubatud 20% sees veel kenasti hakkama saada. Kusjuures valla sihtasutused ja tütarettevõtjad täidavad valla bilanssi konsolideeritud kohustused ise (20% väliselt), mistõttu võib rääkida ka suuremast kohustuste mahust.

Statistilisest finantsraskusest rääkiva eelnõu seletuskirjas on viide Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitusele omavalitsusüksuste finantsraskuste korral, aga see pole asjakohane viide, sest nimetatud soovitused on välja töötatud tegeliku finantsraskuse puhuks. Eestis ei ole hetkel teada omavalitsusüksust, kes oleks finantsraskustes seetõttu, et ei suuda oma kohustusi täita.

Paratamatult tekib paranoiline küsimus: äkki KOFS ongi mõeldud selleks, et nt Tallinna lähivallad pealinnaga liita? On tõsine oht, et kõik kiiresti arenenud ja arenguks vajalikke laene võtnud omavalitsusüksused ei mahu 60 või ka mingi kõrgema lubatud protsendi sisse ja on seaduse jõustumisel automaatselt raske finantsolukorra ohus ja alustatakse menetlust rahandusministeeriumis.

Viimsi vallal on pankadele pikaajalist võlga eelarvetuludega võrreldes tühine summa. Vald on rahandusministeeriumi metoodika kohaselt nn finantsraskustes seetõttu, et vallale kuuluvate kahe äriühingu pikaajalised kohustused tuleb konsolideerimise kaudu (tõdegem, et konsolideerimisnõudel puudub praegu õiguslik alus) kajastada valla bilansis.

Vald suudab oma kohustused võlausaldajate ees täita ja ka vallale kuuluvad äriühingud ei ole kellelegi võlgu. Vaatamata sellele on Viimsi vald väidetavalt statistilises finantsraskuses ja valla suhtes alustatakse vastav menetlus.

Mõista võib ju muret, et vallad võivad oma kohustustega hätta jääda. Teoreetiliselt on võimalik, et vald jookseb maksumaksjatest tühjaks. Seks puhuks peaks riigil aga varuks olema erimenetlus, mitte arengut takistav üleüldine keeluseadus.