Ministeerium: järgmisel kuul ekspordihindade tõusu ei ole oodata

Naftassaaduste impordihinnad olid märtsis aastatagusest kolmandiku võrra suuremad ja veebruariga võrreldes tõusid 4%. Kõige kiiremini kasvasid aga põllumajandussaaduste sisseveohinnad, kuises võrdluses oli tõus 15% ja aastane kasvutempo ulatus juba rohkem kui kolmandikuni (veebruaris 20%). Seda võib põhjendada sesoonsusega. Kerge surve ülespoole jätkus ka toiduainete ja jookide impordihindade osas. Samas puidu ja puittoodete impordihindade aastakasv oli endiselt langustrendil, mida osaliselt mõjutab eelmise aasta kõrge võrdlusbaas.

Järgmisel kuul ekspordihindade olulist tõusu ei ole oodata. Impordihinnaindeksit mõjutab taas nafta maailmaturuhinna kiire tõus, mis võib viiteajaga avaldada survet ka ekspordihindadele.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüüsi talituse eksperdi Mario Lambingi sõnul tootmishinnad küll kallinevad, kuid ei saa kõike ekspordihinda panna. Ka ei saa ekspordi ja impordi hinna üks ühele võrrelda, näiteks Eesti impordib naftat, mida välja ei müüda. „Need numbrid kõiguvad kuust kuuse,“ seletas ta, et ühe kuu põhjal ei tasu midagi arvata. Ka Euroopa Liidus on need numbrid järjest kiiremini kasvama hakanud.

Eesti ekspordihinnad kasvavad Lambingi sõnul impordihindadest kiiremini, sest sisse tuuakse kaupu, mille hinnad on maailmaturu stabiilsemad. „Siiski kasvavad meie ekspordihinnad teistest pisut kiiremini. Samas ei saa öelda, et meie positsioon oleks võrreldes teistega halvem,“ viitas ta sellele, et Eesti viib välja pigem odavamat kaupa. Ka ei saa Soome ja Eesti eksporti võrrelda.