Aarelaid: pronksiöö aastapäev on sama hea kuupäev kui 1. aprill

„Hästi palju inimesi saab siis viiruse arvutisse. Küberkurjategijad tunnevad hästi inimeste psühholoogiat või nad on konsulteerinud vastava ala spetsialistiga. 1. aprillil tahavad inimesed ikka häid nalju lugeda või sõbrapäeval häid soove nautida ja nad klikivad igasugustele linkidele,“ selgitas ta.

„Me valmistume kogu aeg sellisteks „toredateks“ päevadeks,“ sõnas ta andes mõista, et pronksiöö tähtpäev ei ole selles mõttes midagi väga erilist. „Me hoiame silmad lahti ka kui midagi näeme, siis käitume vastavalt ja teavitame inimesi,“ jäi Aarelaid täpsete ettevalmistuste suhtes salapäraseks.

Küberturvaeksperdi sõnul kasvab tähtpäevadel veebiavarustes liikuvate viiruste ja pahavara hulk kordades, küll oli aga näiteks sõbrapäeval enamasti tegu võõrkeelsete mailidega ja seetõttu jäi Eesti suhteliselt puutumata. „Kui 5-10% inimestest klikib lingile ja neid saadetakse välja miljoneid, siis paarsada tuhat viirust leiab ikka arvutisse tee,“ selgitas ta. Tema sõnul oli eriti edukas näiteks e-mail Soomes, mis rääkis tuumajaamaplahvatusest, mida ei toiminud olematus linnas.