Putin möönis edasiliikumist, kuid kordas, et põhimõtteliselt pole Venemaa vastuseis raketikilbile muutunud. „Ma tahan, et mind mõistetaks õigesti. Strateegiliselt ei muutunud mitte midagi … meie seisukohtades USA plaani suhtes,“ ütles Putin ühisel pressikonverentsil. „Samas on toimunud mõningaid positiivseid arenguid. Lõpuks ometi on USA pool meie muresid kuulda võtnud,“ ütles Putin. „Olen ettevaatlikult optimistlik, et me jõuame kokkuleppele,“ jätkas ta, lisades, et konks on alati detailides.
Bushi sõnul näitab strateegilise dokumendi allkirjastamine kahe riigi „koostöö sügavust ja ulatust“.
„Dialoog ei ole alati olnud kerge meie kahe riigi vahel,“ ütles Putin, lisades, et „ühiste nimetajate otsimine“ jätkub.
George Bushil oli võimalus esmakordselt kohtuda ja mõtteid vahetada ka Vladimir Putini soosiku Dmitri Medvedeviga, kes 7. maist asub Venemaa presidenditoolile.
„Ta tundus mulle otsekohene mees olevat, keegi, kes ütleb, mis mõtleb,“ ütles Bush. „Minu esimesed muljed on väga positiivsed, terane mees.“
Medvedev on teatanud, et plaanib Putini nimetada oma peaministriks. Putin on vastanud, et võtab ettepaneku vastu.
Seitse aastat tagasi pärast kohtumist Venemaa presidendi Vladimir Putiniga ütles Bush, et vaatas selle inimese hinge ja tundis, et see on keegi, keda võib usaldada. Sealt edasi on Putin ja Bush silmast-silma kohtunud enam kui 20 korral.
Tänaseid USA ja Venemaa suhteid pingestavad mitmed erimeelsused Kosovost ja Iraanist Nato laienemiseni Ida-Euroopasse ning USA raketikilbi osade kavandamiseni Poola ja Tšehhi territooriumile.
Seotud lood
Peagi võib Venemaa valitsus suurendada
kontrolli Kremli piirkondlike saadikute üle, mis suurendaks tulevase peaministri
Vladimir Putini võimu veelgi.
Venemaa suurim partei Ühtne Venemaa teeb
sel nädalal toimuval konverentsil president Vladimir Putinile ettepaneku saada
parteijuhiks.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.