Tempelhof - kõigi lennujaamade ema

Tempelhofi reisijatehalli sisenedes on kummaline mõelda sellele, et su pea kohal kõrgub pompoosne sammassaal. Natsiarhitektide gigantsete plaanide kohaselt pidanuksid sealt kärbsesuurustena mõjuvate lennureisijate poole alla vaatama germaani sõjakangelaste marmorkujud. Ajalugu tahtis aga teisiti. Suursuguse sammassaali asemel on kõrge, pime ja kõle ruum, mille seintest turritavad välja terasvarvad ning mille murenev lagi on kaetud võrguga, et sealt midagi kaela ei sajaks.

Kui Ernst Sagebiel Hitleri korraldusel 1934. aastal lennujaama projekteerima hakkas, arvestas ta, et sellest peab saama Suur-Saksamaa pealinna, tulevase Germania (nii oli plaanis Berliin ümber nimetada) väärikas õhuvärav. Ainuüksi reisijatehalli lae kõrgus pidi tulema 40 meetrit, täielikult klaasist lennuväljale avanev otsasein pidi markeerima Suur-Saksamaa lõpmatust. 30 korda toonastest vajadustest suuremaks plaaniti uus lennuväli, kuus miljonit reisijat aastas pidi hakkama lennujaamast läbi käima. Lennujaama katusele ehitatud terrassidele pidi mahtuma lennusõusid ja propagandaüritusi jälgima kuni sada tuhat pealtvaatajat.

Riiki, mille pealinnale see lennujaam plaanitud oli, ei tulnud aga kunagi. 1936. aastal alanud suurehitus tuli 1941. aastal lõplikult seisma panna. Suur osa büroo- ja haldusruumidest jõuti siiski valmis ehitada. Gigantses, 1230 meetri pikkuses lennujaamahoones on pinda 284 000 ruutmeetrit. Tegemist oli maailma suurima ehitisega, sellest suuremad on tänapäevalgi vaid Pentagoni hoone ja Bukaresti parlamendipalee. Briti arhitekt Sir Norman Foster on nimetanud Tempelhofi kõigi lennujaamade emaks, just selle eeskujul ehitati XX sajandil paljud teised maailma lennujaamad. Oma aja kohta ülimoodne ehitis oli planeeritud kolmetasandilisena - üks tasand reisijate teenindamiseks, teine pagasi ja kolmas kaubaveo korraldamiseks. Lisaks pidid siia tulema suur restoran ja konverentsikeskus, hotell ja teater. Lennujaamal oli linnast sõltumatu veevärk ja küttesüsteem ning maa-alune raudteeühendus. Sõjaajal kasutati lennujaama muu hulgas varjendina. Lennuväli kujutas endast umbes kahekilomeetrise läbimõõduga ovaalset muruplatsi. Liiklus käis sõja lõpuni välja, viimane Lufthansa liinilend startis siit 21. aprillil 1945.