Ansip: palju maksis Eesti iseseisvus?

Transiidiga seotud ettevõtted ja analüütikud on kokku löömas eelmise aasta majandustulemusi ja hinnanguliselt võib pronksiöö kahjumiks Eesti riigile kujuneda kuni 6,8 miljardit krooni.

„See on tobe käsitlus, tahaks näha inimest, kes seda väidab. See on see transiit, mis pidi nagunii minema, sest Venemaa on teinud suuri investeeringuid Ust-Luugasse ja mujale. Kas usute, et need investeeringud oleksid jäänud tühjaks?“ küsis Ansip.

Peaminister viitas Venemaa endisele presidendile Vladimir Putinle, kes on öelnud, et transiitriigid on parasiidid, keda Venemaa ei pea toitma. „Teete küll propagandat, aga miks te Putinit ei usu?“ küsis ta Äripäevalt.

Kuna aprillisündmuste tagajärjel on Eesti Raudtee veomahud kukkunud ca 40%, siis tähendaks püsiv 30-40protsendiline kaubamahtude vähenemine hinnanguliselt kuni 2000 töökoha kaotamist transiidisektoris.

„Töö on kaotanud 2000 inimest, jaanuaris oli töötus 4,1%, mis on madalseis. Kui transiidisektoris kaotas keegi madalat lisandväärtust loova töö, siis see inimene leidis suuremat lisandväärtus loova rakenduse. See, mille transiidisektor kaotas, selle teenis miski muu sektori, mida ma nimetada ei oska, kuhjaga tasa,“ lisas ta.

„Samamoodi võiks küsida, mis Eesti iseseisvuse arve on?" küsis Ansip, viidates sellele, et sama loogikaga võiks analüüsida Nõukogude Liidust lahkulöömise kahjusid ehk siis kaotaud kaubavahetust ja töökohti.

"Kus on Läti, Soome, Rootsi pronkssõdurid? Piirijärjekorrad on Soomes sama suured kui Eestis ja ka neis süüdistataks pronkssõdurit,“ arutles Ansip.

„Puidutollid - Rootsi ja Soome puidutööstused kannavatavad Venemaa puidutollide pärast tohutult. Samas, kus on nende pronkssõdurid?“ viitas ta, et ka naabrite suhted Venemaaga ei ole roosilised.

„Väidetakse, et Eesti transiit on läinud Lätti, kuhu peaks Ansipi ausamba püstitama. Aga sealse statistikaameti kodulehelt selgub, et näiteks sadamaid läbinud transiit on 2007. aastal väga tagasihoidlikult kasvanud,“ lisas ta. Peaministri viidatud Läti statistikaameti kodulehelt selgub näiteks tõesti, et näiteks Läti sadamate kaudu veeti 2007. aastal vähem kaupa kui tunamullu, 2006. aastal oli kaubakäive Läti sadamates 53 miljonit tonni, siis 2007. aastaks kasvas see vaid 55 miljoni tonnini, samas oli 2005. aastal kaubamaht pea 56 miljonit tonni.