Esimene põhjus, miks tööandjad ei avalda oma nime, on Aave sõnul soov konkurente oma plaanidest mitte teavitada. Eriti oluline on see alustavate ettevõtete puhul, kui ei soovita turgu ärevusse ajada.
Teinekord ei ole töökonkursid õnnestunud, ettevõte ei ole saanud õiget inimest ja konkursi tähtajad on järjest pikenenud. Sellisel juhul on nime kaitse abiks, et mitte devalveerida seda pakkumist.
Kui sellise konkursi tulemusel lõppotsust ei sünni, pannakse välja juba nimeline pakkumine.
Kolmas põhjus nime varjamiseks tekib siis, kui inimene veel töötab oma kohal. Tööandja ei tea, millal ta lahkub, kuid asendust on vaja, ning siis otsitakse uut inimest konfidentsiaalselt.
ISS Eesti ASi personalijuht Helo Tamme ei osanud näha põhjust, mis võiks panna neid anonüümset kuulutust avaldama - nende eesmärk on endast rohkem rääkida ja end rohkem näidata.
"See võib olla hoopis vähetuntud või nõrga mainega ettevõte valik, kelle nime nähes kandidaat loobub kandideerimast," oletas Tamme.
Aave möönis, et tööandja nime teadasaamine võib huvinäidanud kandidaadi ka ära ehmatada ja ta loobub kandideerimast. Kikkas pidas kahtlaseks, kui tööotsija esimene küsimus on tööandja kohta. Siis tuleb selgitada küsimuse tagamaad ning põhjust, miks see info on esmatähtis. "On valdkondi, kus tööandja nime teadmine on oluline - müügivaldkond on selline sensitiivne ala," selgitas Kikkas.
Statistiliselt ei ole vahet, kas kuulutus on tööandja nimega või nimeta, laekuvate CVde arvu see ei mõjuta.
Seotud lood
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.