Eesti Raudtee viimase paari aasta
betoonliiprite hankeid varjutavad kahtlased mõrad, mis kangesti jätavad mulje,
nagu transpordiettevõte mängiks kõik võidud oma lemmikettevõtte väravasse.
Alates 2006. aastast on Eesti Raudtee betoonliiprite hankeid jälitanud kummaline loor, kus veidrate manööverduste kaudu on alati tulnud võitjaks Eestis registreeritud ja rootslastele kuuluv ettevõte Swetrak AS. Veidrate hangete saaga hakkas pihta möödunud aasta märtsis, mil Swetrak võitis riigihanke 85 000 raudbetoonliipri tarnimiseks Eesti Raudteele. Hanke maht oli 65,8 miljonit krooni.
Kuidas sai Swetrak võita, jääb selgusetuks, sest toona kvalifitseerus hanke teate järgi ainult ettevõte, kellel pole olnud viimase kolme aasta jooksul probleeme ühegi riigihanke lepinguga. Samas aga peatas Läti Raudtee 2006. aastal tarned Swetrakiga, kuna neilt tellitud liiprid lagunesid.
Vähem kahtlasem polnud ka järgmine hange möödunud aasta augustis. Kui eelmise hanke puhul võis Lätis toimunud intsident Eesti Raudteele märkamatuks jääda, siis seekord koputas tige konkurent Stiga Balt Lätist Swetraki probleemidest Eesti Raudteele ise.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Sellele vaatamata jõudis kätte novembrikuu ja Swetrakil oli hankeleping 112 000 liipri tarnimiseks Eesti Raudteele taas kord taskus. Selle hanke maht oli 90,2 miljonit krooni. Ettevõtte pressiesindaja sõnul nõudsid toonased kvalifitseerimistingimused, et pakkujal ei tohi olla üksnes negatiivseid kohtuotsuseid ühegi teise hankelepingu suhtes, mida Swetrakil ka polnud.
Seda konkureeriv Stiga Balt välja enam ei kannatanud ja esitas riigihangete ameti vaidlustuskomisjonile nõude Swetraki võit tühistada. Seda vaidlustuskomisjon möödunud aasta novembris ka tegi.
Seotud lood
Kaubavedu Eesti Raudtee infrastruktuuril
jäi märtsikuus viimaste aegadega samale tasemele, olles kokku 2,52 miljonit
tonni. Kuna aasta tagasi märtsis püstitati veomahu absoluutne rekord - 4,43
miljonit tonni, siis kujunes aastaseks languseks 43 protsenti.
Eesti Raudtee tunnistas Tartu-Valga lõigu
kapitaalremondi riigihanke edukaks pakkujaks Soome riigiraudtee tütarettevõte OY
VR-Rata Ab, kes tegi teisest pakkujast ligi 90 miljoni krooni odavama
pakkumise.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.