Tallinki peakonkurent Viking Line teatas
eile finantsaasta esimese kvartali aruandes, et on suurendanud turuosa
Rootsi-Soome vahel sõitvate liinide osas osas kokku 40,2 protsendini võrrelduna
Tallinki 38,6 protsendiga.
Tallinki juhatuse liige Keijo Mehtonen lausus eile Postimehele, et kui Viking oleks turuosa arvestuses arvesse võtnud Rootsi ja Balti riikide vahelised liinid, siis oleks pilt hoopis teistsugune.
Viking Line’i eelmise aasta aruannet lugedes tundub, et ettevõtte ambitsioon on Soome-Rootsi ning Soome ja Balti riikide vahelised laevaliinid, mistõttu võib-olla õigus mõlemal. Kahel ettevõttel on lihtsalt erinevad ambitsioonid ja eesmärgid.
Viking Line teatas eile, et selle finantsaasta esimeses kvartalis, mis hõlmas ajavahemikku 2007. aasta novembrist kuni selle aasta jaanuarini, kasvas reisijate arv kokku 4446 inimese ehk 0,35 protsendi võrra 1,26 miljoni reisijani. Tallinki reisijate arv kasvas samal perioodil 28,7 tuhande inimese ehk kahe protsendi võrra 1,44 miljoni reisijani.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Samas teatas Viking Line ka, et kasvatas turuosa Soome-Rootsi laevaliinidel üle viie protsendi ning nende käes on üle poole nende liinide vahelisest turust. Soome-Rootsi laevaliinide reisijate arv Tallinki laevadel on aga samal ajavahemikul kukkunud peaaegu 106 tuhande reisija ehk 15 protsendi võrra.
See aga tähendab, et juhul kui Tallink ongi Läänemere laevaliinidel turuosa võitnud, siis Tallinkil pole samuti põhjust rõõmustamiseks. Minu aru saamise kohaselt on Soome ja Rootsi vahelised liinid need, kus tarbitakse teenuseid ühe reisija kohta rohkem, kui Balti riikidesse sõitvatel laevadel.
Seotud lood
Viking Line’i tegevjuht Inno Borodenko
ütles, et uuringute järgi lisavad laevalt tulevad veokid liikluskoormust
poole tunni jooksul 2 protsenti.
Viimaste aastate üks olulisemaid muutusi IT-taristu maailmas on olnud VMware'i litsentsimudeli ja hinnastamise muutumine. See on tekitanud ebakindlust ning pannud organisatsioone üle maailma otsima uusi võimalusi, kuidas oma virtualiseerimisplatvorme ja taristut tulevikus hallata. Kuna muudatuste pikaajalist mõju on keeruline ette näha, vaatavad paljud ettevõtted üle seni iseenesestmõistetavana tundunud tehnoloogilised valikud ning hindavad võimalikke alternatiive.