Riigikogu võttis täna, 13. märtsil, 76
poolthäälega vastu riigihangete seaduse muutmise seaduse, millega muutuvad
lõdvemaks hangetel osalejatele esitatud tingimused.
Seadusega kõrvaldatakse piirangud, mis kitsendavad ettevõtete ringi osalemisel riigihangete menetluses. Seni kehtivast seadusest jäetakse välja säte, mis välistab riigihangetelt isikud, kes on olnud maksuvõlglased 12 kuu jooksul kokku rohkem kui 30 päeva vältel arvates vastava tõendi esitamisest hankijale, teatas riigikogu pressitalitus.
Hankijal säilib võimalus põhjendatud kahtluse korral kontrollida riigihankes osalejate maksuvõlgnevuse olemasolu või puudumist kogu hankemenetluse ajal. Võlgnevuse ilmnemisel kõrvaldatakse pakkuja või taotleja hankemenetlusest ehk säilib põhimõte, et maksuvõlglasega hankelepingut ei sõlmita.
Seaduse eelnõu esitasid Eesti Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonid. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Kevadel kehtima hakanud riigihankeseaduses
leiduva "võlakeelu" tõttu pole Eesti ühel suuremal ravimifirmal Tamrol kuni
järgmise aasta suveni riigihangetele asja. Seetõttu jääb firmal saamata vähemalt
20 miljonit krooni.
Riigikontroll uuris, kuidas on hanked
korraldatud omavalitsustes ning pakub ühe ideena välja maakondlikul tasemel
nimekirjade loomist usaldusväärsetest ehitusettevõtjatest.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.