• OMX Baltic0,14%308,19
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,48%1 454,48
  • S&P 500−0,37%7 472,79
  • DOW 300,29%51 712,71
  • Nasdaq −1,32%26 166,6
  • FTSE 100−0,43%10 393,01
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,85
  • OMX Baltic0,14%308,19
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,48%1 454,48
  • S&P 500−0,37%7 472,79
  • DOW 300,29%51 712,71
  • Nasdaq −1,32%26 166,6
  • FTSE 100−0,43%10 393,01
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,85
See näitab Eesti kui sihtkoha konkurentsivõime nõrgenemist võrreldes teiste Euroopa sihtkohtadega, nenditakse EASi turismiarenduskeskuse ülevaade Eesti ja maailmaturism 2007.
Olulisemate teguritena, mille osas Eesti on kaotanud konkurentsivõime, nimetatakse hindade tõusu ja otselennuühenduste (sealhulgas odavlendude) vähesust Eestisse.
Lisaks on Eesti turismi negatiivselt mõjutanud poliitilised probleemid suhetes Venemaaga, mis ei ole lasknud Eestil kasu saada Venemaa elanike välisreiside tugevast kasvutrendist - näiteks on Venemaa turistide arvu kasv oluliselt kaasa aidanud välisturistide arvu kasvule Soomes, Lätis ja Leedus.
Soome statistikaameti Soome elanike välisreiside uuring näitab, et nii 2006. kui ka 2007. aastal on vähenenud igat tüüpi reiside arv Soomest Eestisse - nii ühe- kui ka mitmepäevaste reiside, nii puhkuse- kui ka tööreiside arv.
Üheks teguriks on kindlasti hindade tõus Eestis, mille tõttu on vähenenud nende arv, kes tulid Eestisse Soomega võrreldes odavamate hindade pärast (nii puhkusereisidele, ostureisidele kui ka firmaüritustele ja seminaridele). Teiseks teguriks on ilmselt küllastumine - paljudele tundub, et pärast korduvaid külastusi ei ole enam piisavalt uusi huvitavaid ajaveetmisvõimalusi ja vaatamisväärsusi.
Nagu 2006. aastal, kompenseeris siseturismi kasv ka 2007. aasta esimesel üheksal kuul majutusettevõtetele välisturistide arvu vähenemise. Tänu siseturismi kasvule suurenes majutusettevõtetes ööbinud klientide arv (sise- ja välisturistid kokku) 4%, nende ööbimiste arv kasvas samuti 4%.
2007. aasta jaanuarist septembrini ööbis Eesti majutusettevõtetes 1,1 miljonit välisturisti. Võrreldes 2006. aasta sama perioodiga vähenes nende arv 3,7% ehk 42 000 turisti võrra. Välisturistide poolt veedetud ööde arv vähenes 3,2%. Valdavalt tulenes ööbimiste vähenemine välisturistide ööbimiste arvu langusest spaades ja sanatooriumides.
Reisi eesmärkide lõikes vähenes lisaks spaaturistidele ka konverentsireisijate arv. Muude tööreisijate arv, mis kahel eelmisel aastal vähenes, 2007. aastal mõnevõrra kasvas, puhkusereisijate arv aga jäi enam-vähem eelmiste aastate tasemele.
Kui eelmise aasta esimese nelja kuu kokkuvõttes kasvas välisturistide arv 3%, siis suvehooaja algusest saadik vähenes nende arv 6% (perioodil mai-september võrreldes eelmise aasta sama perioodiga).
Põhiliselt tulenes see soomlaste reiside jätkuvast vähenemisest. Seoses pronkssõduri teisaldamise ja aprillirahutustega hakkas mullu aprillist vähenema ka turistide arv Venemaalt, kuid nende mõju välisturistide koguarvule on suhteliselt tagasihoidlik võrreldes Soome ja isegi Rootsi turistide arvu vähenemisega.
Euroopa regioonidest olid kõige paremad turismikasvu näitajad Lõuna-Euroopal, kuhu tehtud reiside arv kasvas 7%.
Ka Eesti lähiriigid - Soome, Läti ja Leedu - kuulusid sihtkohtade hulka, kus turismi kasv oli Euroopa keskmisest kiirem.
Soomes kasvas välisturistide ööbimiste arv esimese üheksa kuuga 7%. Poole kasvust andis neile suurima osatähtsusega sihtrühma - Venemaa - turistide märkimisväärne (+28%) lisandumine, mis näitab, et Soome on suutnud väga hästi kasu lõigata Venemaa elanike üldisest välisreiside buumist. Lisaks kasvas tunduvalt talvehooajal Põhja-Soome sõitnud Suurbritannia turistide arv ning Saksamaa ja Soome vaheliste laevaühenduste lisandumine suurendas Saksamaa ja teiste Kesk-Euroopa turistide arvu Soomes.
Ka Lätis ja Leedus on märkimisväärselt kasvanud Venemaa turistide arv, suurenenud on ka turism Norrast, samuti Balti riikide vaheline turism.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 11:54
Martins Sulte: investeeringute pikk nimekiri ei tähenda veel mitmekesist portfelli
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele