Lennuki pardajärjekorras ootamine on küll
tüütu, ent tõeline teadlane kasutas sedagi aega arukalt.
Väidetavalt tabas just lennujaama järjekorras oodates USA Fermilabi osakestefüüsik Jason Steffenit mõte rakendada oma põhitöös kasutatavaid matemaatilisi meetodeid lennuki täitmise efektiivsemaks muutmiseks, kirjutas
fyysika.ee Nature vahendusel.
Lennukompaniid kaotavad igapäevaselt hiigelsummasid, oodates reisijate pardale jõudmist. Kui see üldse süstematiseeritult korraldatud on, sisenevad esimestena tagumistes ridades sõitjad.
Steffen kasutas laialt levinud Monte Carlo meetodil põhinevat simulatsiooni näitamaks, et niisugune korraldus on pea aeganõudvaim kõikidest võimalikest. Palju efektiivsemaks osutus skeem, kus esmalt sisenevad reisijad nii, et nende vahele jääb üks vaba rida, mis jätab piisavalt ruumi pagasi paigutamiseks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seejärel täidetakse ülejäänud read, kusjuures jällegi on inimeste vahel istmeread, mida parasjagu ei täideta. See tundub ka intuitiivselt mõistlik, nagu ka järeldus, et efektiivsem on lennuki täitmist alustada aknaäärsetest kohtadest. Arvutus võimaldab siiski niigi ilmsele lisaks hinnata ka väikeste ideaaljuhust kõrvalekallete mõju ja ilmneb, et see on kirjeldatud skeemi puhul suhteliselt väike.
Loomulikult ei saa loota, et kõik toimibki reaalses olukorras sama sujuvalt kui teoreetiku peas - näiteks soovivad pere- ja sõpruskonnad korraga lähedasi kohti hõivata, seetõttu ongi häirituste väike mõju oluline. Neljakümnerealise 240 kohaga lennuki jaoks ennustab Steffen kuni seitsmekordset aja kokkuhoidu.
Seotud lood
U.S. Airways avaldab pilootidele survet, et
nad kasutaksid vähem kütust, õõnestades sellega nende autoriteeti ja lennu
turvalisust.
Kümme enimloetud lugu artiklit selle nädala
Novaatoris:
Äripäeva raadio saates räägivad Hairmagicu asutaja Kristiina Kalev ja tema tütar, Cybercat juuksesalongis tegutsev Maria Kanter ettevõttest, mis on Eestis üks väheseid, kes valmistab juuksepikendusi ja parukaid algusest lõpuni kohapeal.