Venemaa ripub Putini korporatsiooni lõa otsas

"Meie suurim saavutus on stabiilsus," ütles Putin ja visandas Venemaa tulevikuplaane juba aastani 2020. Viimasel suurel pressikonverentsil lubas Putin, et ta võimutüüri juurest niipea ei lahku.

Aastaid Putini nõunikuks olnud Andrei Illarionov, kes 2005. a detsembris protestiks autoritaarse kursi vastu ameti üles ütles, ei usu Putini protežee Dmitri Medvedevi presidendiks valimisest erilisi muutusi. Siin on tegemist "grupi inimeste, mitte ühe inimese ideoloogiaga," väitis Illarionov läinud kuul BBC telesaates Hardtalk. Venemaad juhib korporatsioon, KGB taustaga "uus nomenklatuur", kes on olulisemad tööstusharud koondanud riigi kätte ning loonud "rahvuslikud tšempionid" laeva- ja lennukitööstusest tuumaenergia ja nanotehnoloogiani välja.

Maksuameti, keskkonnateenistuse ja litsentside abil on taastatud riigi kontroll energiaressursside üle. Omal ajal edukaima naftakompanii Jukos juhti Mihhail Hodorkovskit ähvardab uute süüdistuste järel veel 22 aastat vanglakaristust. Firma tähtsaima tootmisüksuse ärastamist riiklikule naftafirmale Rosneft nimetas Illarionov 2004. "aasta suurimaks pettuseks". Ka Shell ja BP on kontrolli Venemaa energiaprojektides Gazpromile loovutanud.

Putini veendumuse järgi - millest ta 1997. aastal ka doktoriväitekirja kirjutas - peavad energiahoovad olema riigi käes. Putini aktiivne "torudiplomaatia" jätab Euroopa Liidule iga päevaga vähem võimalusi energiasõltuvuse vähendamiseks Venemaast. Juba räägivad ressursirikkad riigid OPECi eeskujul gaasikartelli loomisest.

"Korporatsiooni lõa otsas on ka riiklikud institutsioonid, nagu maksuamet, politsei ja kohtud," väidab Illarionov. Seda on kogenud nii protestirallil vahistatud male maailmameister Garri Kasparov kui ka Putini endine peaminister Mihhail Kasjanov, kes osa toetusallkirjade kehtetuks kuulutamisega presidendivalimiste kampaaniast välja tõrjuti.

Premeerib korporatsioon oma liikmeid kohaga riigifirmade juhatuses, olgu tegemist kohalike või välismaalastega, on praegu USAs Cato instituudis töötav Illarionov kirjeldanud oma ettekannetes süsteemi töökorda.

Demokraatia vähikäik algas Venemaal meedia summutamisest, siis tasalülitati kohalikud omavalitsused ja parlament. Ametliku retoorika järgi oli demokraatia piiramine vajalik stabiilsuse jaluleseadmiseks. Ajakirja Foreign Affairs viimases numbris kummutavad Stanfordi ülikooli majandusteadlased väite, et Venemaast on saanud autoritaarse kapitalismi edu uus õpikunäide. Majanduskasvu ja autoritaarse juhtimise vahel ei ole otsest seost, väidavad autorid.

Nüüdne Vene riik ei ole nii tugev ja edukas, kui paista laseb - pead tõstab inflatsioon, piirijärjekorrad on ilmne märk haldussuutmatusest, pooled mehed surevad enne 60aastaseks saamist ning Venemaa naftatulude hüppelisest kasvust hoolimata on enamiku teiste endiste NLi riikide majanduskasv Venemaast kiirem. Venemaa on praegusel tasemel mitte tänu Putini poliitikale, vaid sellest hoolimata.