Töötukassa varjab rahva rahaga tehtud tehinguid

Konservatiivse investeerimisega ei lähe kokku ka väidetavalt sadade tehingute sooritamine kuus. "Ma ei tea, kui palju täpselt tehinguid tehakse, aga see arv on mõnel kuul sadades," märkis Lauri.

Kui Äripäev hakkas huvi tundma portfelli positsioonide ning suuremate tehingute vastu, selgus, et selline info on mõeldud väga valitud silmadele. Avalikkusele esitatakse vaid investeeringute üldandmed nagu tootlused, peamised varaklassid ja investeeringute geograafiline jaotus.

"Võite tulla aruannetega tutvuma, aga tegemist on 60-leheküljeliste kaustadega ja aasta peale kokku tuhandete tehingutega," teatati töötukassast. Päev hiljem, kui Äripäev vastas, et oleme nõus tulema neid kaustu töötukassasse lugema, vabandati, et paraku pole tehingud ega isegi tagantjärele portfelli seisud avalikud. Põhjendus lihtne - lepingus raha haldava Hollandi suurima panga ABN Amroga seisab tõik, et panga tehtavad tehingud on ärisaladus.

"Kui lähete näiteks riigikontrolli tööle, siis palun väga, tulge ja tutvuge," laiutas käsi töötukassa juht Meelis Paavel. Töötukassa finantsnõunik Ago Lauri lisas, et juba ainuüksi temal kuluks vähemalt kaks nädalat hommikust õhtuni tööd, et üksikutest tehingutest ülevaade saada.

Küsimusele, kas siis töötukassas kohapeal tehinguid ei analüüsitagi, vastas Lauri: "Tehingud toksitakse ükshaaval töötukassa raamatupidamissüsteemi, vastasel juhul ei saakski üldse töötukassa raamatupidamine kokku saada. Portfelli vaatame siiski kui tervikut, mitte ei tänita ABN Amroga tehingute pärast."

Lauri ei mõistnud ka Äripäeva huvi portfelli positsioonide vastu perioodide kaupa. "Mida ütleks portfelli seis kuu või kvartali lõpu seisuga? See on vahepeal ilmselt kolm korda muutunud ja vahepeal tehtud tehingud on suuremas osas mõjutanud portfelli tootlust, mitte need tehingud, mis parasjagu perioodi lõpus juhtuvad üleval olema," ütles ta.

Erasektoris varahaldusega tegelejad pidasid aga portfelli positsioonide varjamist kummaliseks. Tarkinvestor.ee asutaja Kristjan Lepiku sõnul ei tohiks tagant järele portfelliga tutvumine olla probleem. "Ma arvan, et kuna tegemist on riigi rahaga ehk sisuliselt on kliendiks rahvas, siis peaksid investeeringud olema ka läbipaistvad ning vähemalt tagantjärele tehtud investeeringud näha," nentis ta.

"Portfelli positsioonid muudavad varade valitsemise läbipaistvamaks, usaldusväärsemaks ja annavad näiteks fondide puhul osakuomanikele hea ülevaate, mis nende varadega tegelikult toimub - milliseid riske täpselt võetakse," sõnas ka SEB Eesti Ühispanga fondijuht Ene Õunmaa.