- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,52%7 715,71
- DOW 300,12%53 528,13
- Nasdaq 1,22%26 449,74
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,52%7 715,71
- DOW 300,12%53 528,13
- Nasdaq 1,22%26 449,74
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Päikeseenergiaga võiks katta USA vajaduse
Hiljuti läbi viidud uurimus kinnitab, et
isegi kui arvestada kogu päikesepaneelide tootmisega seotud energiakuluga, aitab
nende abil toodetud energia fossiilsete kütuste põletamisega võrreldes vähendada
kasvuhoonegaaside emissiooni üle 90 protsendi, kirjutas Scientific American.
Brookhaveni uurimiskeskuse keskkonnatehnoloogia insener Vasilis Fthenakis uuris koos kolleegidega kõigi peamiste päikesepaneelitüüpide tootmisega seotud energiakulu ja keskkonnareostust ning leidis, et mitte ühelgi juhul ei olnud need numbrid fossiilsete kütuste omadega võrreldavad.
Tegelikult tulenebki suurem osa päikesepaneelide nii-öelda räpasest küljest sellest, et nende tootmiseks kasutatud elekter pärineb peamiselt soojuselektrijaamadest. Paneelid annavad nende tootmiseks kasutatud elektrienergia tagasi ühe kuni kolme aasta jooksul,nende eluiga on aga vähemalt 30 aastat. Kõige parema, 14-protsendilise kasuteguriga monokristalsed silikaatpaneelid emiteerivad ühe kilovatt-tunni toodetud elektrienergia kohta 55 grammi kliimat soojendavaid gaase. Kivisöel töötav soojuselektrijaam toodab aga ühe kilovatt-tunni kohta peaaegu kilo süsinikdioksiidi.
Osade päikesepaneelide tootmisel kasutatakse keskkonnaohtlikke metalle, näiteks kaadmiumi, kuid ka siin on toksilised emissioonid 90–300 korda madalamad kui kivisöega köetaval elektrijaamal, kirjutavad teadlased ajakirjas Environmental Science Technology ilmunud artiklis.
Mida aeg edasi, seda efektiivsemaks päikesepaneelid muutuvad Fthenakise sõnul ei ole mingit põhjust, miks paneelid ei võiks kesta kauem kui 30 aastat.
Kui päikesepaneelid hakkavad tootma uute paneelide tegemiseks vajalikku elektrienergiat, ei saa keegi nende kraesse enam ka osakest soojuselektrijaamade tekitatud reostusest kirjutada ning numbrid muutuvad veelgi ilusamaks. „30 protsenti päikesepaneelide tootjate energiavajadusest saaks kergesti katta, arvestades nende käsutuses olevat kasutamata pinda, näiteks tootmishoonete katuseid,” ütles Fthenakis.
Fthenakis usub, et kui elektrienergia salvestamistehnoloogia areneb, võiks päikeseenergia katta suurema osa USA elektrienergiavajadusest. „Ka sada protsenti on täiesti võimalik,” ütles ta.
Seotud lood
Aafrika kõrbetes toodetud päikeseenergiaga
võiks elektriga varustada 600 miljonit aafriklast, kes praegu ajavad läbi ilma
elektrita, aga samuti võiks elektrit Aafrikast Euroopasse tarnida.
Arizona osariiki USAs plaanitakse ehitada
maailma suurim päikeseelektrijaam, mis hakkab elektrit tootma kuni 70 000
majapidamisele.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
5
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Viimased uudised
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele