Presidendid – kindlasti mitte vaesed, aga ka mitte rikkad

Pätside pere olulisem kinnisvara – Tallinna külje all asuv 57 hektari suurune Kloostrimetsa talu, mida rahvasuu omal ajal kutsus Presidendi taluks või Pätsi mõisaks – oli tegelikult kirjutatud presidendi poegade Viktori ja Leo nimele. Aastaid oli Konstantin Päts selles Väo mõisast renditud talus rentnik, lõplikult ostis ta Kloostrimetsa talu välja 1937. aastal. Kloostrimetsa talu oli omal ajal eesrindlik majapidamine, kus muuseas patseerisid ringi tolle aja kohta näiteks sellised eksootilised olendid nagu paabulinnud.Täna asuvad Kloostrimetsa talu maadel Tallinna Botaanikaaia hooned ning kõige olulisemad kollektsioonid. Talumaade tagastamine Pätside järeltulijatele on olnud aastaid valus teema ning tänaseni lahendamata. Presidendi lapselaps, patendiameti peadirektor Matti Päts on praeguse seisuga tagasi saanud vaid 2,2 hektarit maad palmimaja lähedal, millel asuvas majas Matti Pätsi pere ka elab. Samuti on talle EVPdes kompenseeritud õigusvastaselt võõrandatud põllumajanduslikku inventari summas 146 000 krooni.Tegelikult osales Konstantin Päts 1920ndatel aastatel kaunis aktiivselt äris. Näiteks oli ta üks Harju Panga asutajaid ja panga nõukogu esimees kuni 1921. aasta sügiseni ehk ajal, mil Harju Pank tegeles väga aktiivselt Vene bolševike kulla vahendamisega Läände. Samas, nagu rõhutab ajaloolane Jaak Valge oma raamatus „Lahtirakendamine“, puuduvad otsesed andmed Pätsi tegevuse kohta kullaäris ja selle kohta, justkui oleks Päts saanud kullapesust isiklikku kasu.Riigijuhina omas Konstantin Päts aga suurt võimu mõjutamaks Eesti majanduspoliitikat läbi suurärimehi ja tipp-poliitikuid koondava Centumi ehk Sajamehe klubi, mida rahvas kutsus ka Pätsi õukonnaks.Presidendina oli Konstantin Pätsi kasutada Tallinnas Kadrioru loss ja Toilas Oru loss, mis sõja ajal hävis.Kui riigivanema sõidutati Pätsi ringi Fordiga, siis presidendiks saades muretseti tema tarbeks Ameerikast tolle aja rikaste ja vägevate lemmikauto Packard ning vähe lihtsam Buick. Riigi esilimusiin, musta värvi Packard oli varustatud klapptoolidega ja klaasist vaheseintega ning kandis registreerimisnumbrit 1. Ajaloolased on välja uurinud, et lukslimusiin Packard sattus nõukogude ajal Tootsi Turbatööstusesse ning kuna varuosi polnud autole enam võimalik hankida, lõigati auto 1960. aastal tükkideks. Kusjuures auto raamist olevat ehitatud aiatraktor ning auto esilaternad ja ukselingid paigaldati turvast vedavale elektrirongile.

Konstantin Pätsi varandus

• kinnisvara ei omanud (Kloostrimetsa 57-hektariline talu osteti lõplikult välja 1937. aastal ja oli kirjutatud poegade Viktori ja Leo nimele)• ainus vara, mis temalt nõukogude võim rekvireeris, olid aktsiad. Arvutades aktsiate tollase väärtuse läbi dollari praegustesse kroonidesse natsionaliseeriti temalt kokku aktsiad 609 000 krooni eest

Lennart Meri – Uus-Meremaa esmaavastaja

Kui esimese presidendiaja algul kuulus Lennart Merile eramu Nõmmel ja noorema venna Hindrek Meriga kahasse kaks tagastatud maja Tallinnas, siis teise presidendiaja lõpuks oli Meri tagastatud kinnisvara müügist teenitud raha eest ja 1,6 miljoni kroonise laenu toel ehitanud endale Viimsi poolsaare tippu uhke, 300 ruutmeetri suuruse häärberi.90ndate aastate keskel hakkas Meri täide viima oma unistust ja otsima mere äärde paslikku krunti, kuhu maja ehitada. Tal oli korraga tules kaks rauda. Kõigepealt heitis ta silma Läänemaal Paslepa külas presidendi residentsi läheduses asuvale 6,9 hektari suurusele kinnistule, mis koosnes maasäärest ja kolmest väikelaiust. Ilmselt oli Paslepa ja sealsed kaunid vaated lahele Meri südame külge kasvanud paljuski seetõttu, et presidendina tavatses ta nii tihti kui võimalik veeta aega seal asuvas presidendi residentsis. Paraku napsas selle ilusa maatüki endale ostueesõiguse korras üks Haapsalu elanik ja protsessi tagasipööramine kohtu kaudu kujunes keeruliseks.Maatehing õnnestus Meril teha hoopis Viimsi vallas, kus ta 1997. aasta veebruaris sai 6,9 hektari suuruse krundi mere ääres kohas, mida rahvas tunneb Armuneemena ja mille Meri ristis muigamisi õige pea Uus-Meremaaks. Kuigi antud krundi pärast konkureerisid Meriga mitmed ärihaid, tunnistas Viimsi vallavolikogu esimees mõni aeg hiljem Äripäevas, et tegelikult oli antud maatükk algusest peale mõeldud sümboolse hinnaga presidendile müümiseks. Kui arvestada, et Meri maksis krundi eest umbes 0,5 miljonit krooni ehk veidi üle seitsme krooni ruutmeetri eest, siis oli tegu enam kui sümboolse hinnaga. Tänastes turuhindades maksab see krunt mitu sada korda rohkem.Skandaalideta ei möödunud ka riigi esimese mehe maja ehitus. Uuriv ajakirjandus tuvastas, et tegelikult sai Meri umbes kolm miljonit krooni maksva villa kätte veidi alla kahe miljoni krooni eest. Odavaks tegi majaehituse käibemaksupettus. Nimelt jättis presidendi maja ehitaja, Viimsi endine maakomisjoni esimees Aivar Osa osa Rootsist imporditud puitkilpmajade detailid deklareerimata. Aivar Osale ja tema kompanjonile tõi see kaasa kriminaalasja. Presidenti Meri siiski afääri ei tõmmatud, sest polnud üks-üheselt tõestatud, et just tema maja juures kasutati maksupettusega imporditud detaile. Meri kolis vastvalminud majja 1999. aastal.Täna on see maja Lennart Meri lese Helle Meri nimel. Riik tasub Armuneemel asuva häärberi ja valvemaja ülalpidamiskulud. Lennart Meri krundil on ka tema noorema poja Kristjani maja, mis valmis 2004. aastal.

Lennart Meri varandus

• kinnisvara1995-1998: puitelamu Tallinnas Pilviku tänavas, pool kahetoalisest korterist Tallinnas Vabaduse puiesteel, pool tagastatud kahekorruseliselt puitelamust Tallinnas Kaare tänavas1998 lisandus maa Harju maakonnas Viimsi vallas1999: eramu Tallinnas, pool elamust Tallinnas, maa ning ehitusjärgus maja Harju maakonnas Viimsi vallas2000: pool elamust Tallinnas, kinnistu ja maja Harju maakonnas Viimsi vallas2001 (septembri lõpu seisuga): kinnistu 6,9 ha maad ja elamu Harju maakonnas Viimsi vallas. Armuneemele ehitatud maja on umbes 300-ruutmeetrine. Sellise maja hind ehitamise ajal oli umbes kolm miljonit krooni, kuid tegelikult sai Meri selle umbes 1,6 miljoniga.• aktsiad1997: Investeerimisfondi osakud, 78 osakut a´ 2300 krooni (179 400 krooni)1998: Eesti Hoiupanga Investeerimisfond, 6744 osakut, a´ 23 krooni (155 112 krooni)1999: AS Eesti Telekom, 176 aktsiat, 15 000 krooni2000: AS Eesti Telekom, 176 aktsiat, 21 824 krooni2001 (septembri lõpu seisuga): Eesti Telekom, 176 aktsiat, 11 308 krooni• laenud1995-1998: ei ole1999: Hansapank 900 000 krooni ja 700 000 krooni2000: Hansapank 1 360 018 krooni2001: (septembri lõpu seisuga): 1 022 402 krooni

Arnold Rüütel – teadlik ekspresidendi õigustest