Kosovo majandus komberdab karkudel

Väliseid märke elujärje paranemisest - olgu need pealinna Priština kaubanduskeskused või trendikad kohvikud - on luua aidanud lääneriikide abiraha ning välismaalt koju läkitatud rahasummad, kirjuras Äripäev. Tekkinud on eelkõige tarbimisühiskond, kus investeeringud tootmisesse on jäänud unarusse. Suurim tööandja on riik ja parimad palgad välismaiste abiorganisatsioonide kontorites. Pool rahvast on üldse tööta.

"Nüüd saab muutuda see sõltlase mentaliteet, mis on seni olnud üks suur takistus," ütles agentuurile Bloomberg Akan Ismaili, kes on Kosovo esimese internetiteenuse pakkuja Ipko.net tegevjuht. "Ükskõik kui suur risk (iseseisvumisega kaasneb - toim.), on see ikkagi parem kui määramatus."

Kõige armetu kõrval, mis praegu Kosovo majanduslikku seisu iseloomustab - sagedased elektrikatkestused, suur vaesus (Kosovo elanike elatustase on vaid 5% Euroopa Liidu keskmisest ja umbes 7,4% Eesti tasemest) - on Kosovol ka üks suur pluss. Eestist neli korda väiksem riik on õnnistatud rikkalike maavaradega. Siin on Euroopa suuruselt teised pruunsöevarud ning väärtuslikke metalle - tsinki, kulda, vaske, kroomi ja alumiiniumi. Perspektiivis - pärast uue elektrijaama ehitamist - võib stabiilseks tuluallikaks saada elektrienergia eksport.

Majanduse infrastruktuur on Kosovos Toomase sõnul suhteliselt lagunenud. 1999. aasta pommirünnakute käigus hävis palju raudteid ja infrastruktuuri.

"Maavarad on üks potentsiaalne ala, kuid ma ei usu, et Eesti ettevõtjatele," vaagis Toomas võimalikke ettevõtlusalasid. "Arengukoostööst oskan öelda, et Kosovo ametnikkond ja ärieliit on huvitatud IT-projektidest. Miks mitte näiteks teostada mingil moel Eesti e-valitsuse korraldust."

Mis ärimehi Kosovos ootab? Klannisuhted, korruptsioon ja väga segane ärikliima, kuna Kosovo ei ole olnud riik, vaid haldusterritoorium. Kogu äritegevus on käinud ÜRO ja ELi programmide kaudu, kirjeldas Toomas.

Üks põhiargumente, miks Kosovole iseseisvus anda, oligi see, et siis ta muutus haldusterritooriumist iseseisvaks juriidiliseks isikuks. Nii saab Kosovo sõlmida majanduslepinguid ja liituda majandusorganisatsioonidega, mis aitaks turgutada majandust IMFi ja Maailmapanga programmide kaudu.

"Kindlasti läheb Kosovos olukord paremaks," ütles Toomas. "Kui aga kõrvutada teiste Balkani riikidega, siis need on praegu stabiilsemad ning kui juba seal ei ole Eesti ärimeeste huvi eriti suur olnud, siis ma kahtlen, kas see Kosovos teistmoodi oleks," ütles Toomas.

Autor: 1706-aripaev