Glikman: mustem stsenaarium ei too Merko aktsionäridele probleeme

Kui juhtub halvim ja Merkot trahvitakse 250 miljoni krooniga ning kohaldatakse sundlõpetamine, siis saavad ülejääva osa sellest Glikmani sõnul aktsionärid.

„Merko aktivad ületavad suurusjärgu võrras seda 250 mln krooni, mis on trahvi maksimummäär. Kui ettevõte sundlõpetatakse, siis seaduse järgi ülejäägi saaksid aktsionärid, mitte riik. Nii, et mustem stsenaarium ei too aktsionäridele probleeme, kardame muid tegureid,“ sõnas advokaat.

„Me ei tea, millel kahtlustus põhineb, kuna meil ei ole tõendeid,“ sõnas Glikman Merko aktsionäride erakorralisel koosolekul, lootes, et prokuratuur lähiajal kahtlustuse teksti siiski avaldab.

Glikmani sõnul on kahtlustus arusaamatu ja teeb kaitseõiguse teostumise raskeks. „Minu isiklik seisukoht on, et uurimisorganitel ei ole piisavalt tõendeid, räägitakse anonüümse ärimehe altkäemaksust anonüümsele isikule,“ seletas ta, lisades, et konkreetsel juhul on skeem selline, et isik A andis isikule B altkäemaksu ja sai hüve C.

Advokaadi sõnul järgis Merko maid vahetades seadust. „Me saame kõrvale panna 184 identset vahetust, miks need ei ole ebaseaduslikud? Puudub loogika, miks Merko neli maadevahetust silma paistavad. Räägitakse kiirusest, kuid teistel vahetati maid 2-5 kuuga, Merko maadevahetused võtsid aega kaks aastat,“ nägi advokaat kahtlustuses loogikalünki.

Ka ei mõistnud advokaat, millega on täidetud need 200 toimikut. „ See võib olla kaitsja töö raskendamiseks. Raske on leida ja ümber lükata 200 toimikust asjalikke tõendeid,“ lisas ta.

Glikmani teise kahtluse kohaselt on rikutud inimõigusi ja toimunud totaalne jälgimine, millest tuleb ka kolmas advokaadi teooria - püütakse kunstlikult kokku keevitada mosaiiksüüdistust. „See on tõenäoline versioon. Teame, et kui inimene ei ole täielik kuivik, siis aasta jooksul koguneb ikka kahtlaseid ütlemisi, näiteks kolm viina ja viis õlut. Ei ole võimalik, et mahlaka kõnepruugi eest mõistetakse süüdi,“ sõnas advokaat.

„Kardan kõige rohkem seda, et hakkab korduma tüüpstsenaarium: alustatakse suure aplombiga, siis õiguskaitse organid näevad, et tõendid on vaieldavad ja ei ole kohtukõlbulikud või mitte piisavad süüdi mõistmiseks. Ja siis algab venitamine ja nelja aasta pärast kukub asi ära. Ma saan aru, miks eelistatakse lõputut õudust, praegu on teema kuum, nelja aasta pärast on meedia huvi raugenud ja paljud ametinukud kohti vahetanud. Loodan, et seda ei juhu, sest see on hullem, kahjustab süütu isiku õigusi, mille kõrval on 250 mln tühiasi ja õigusemõistmise usaldusväärsus kannatab,“ sõnas Glikman.