Aidsivaktsiini ei pruugigi tulla

California tehnoloogiainstituudi bioloogiaprofessor Baltimore pälvis 1975. aastal Nobeli meditsiinipreemia. Ta avastas ensüümi, mis, nagu hiljem selgus, mängib HI-viiruse paljunemises võtmerolli.

Ameerika teaduse edendamise ühingu presidendina avas Baltimore ühingu aastakoosoleku, rääkides oma kõnes aidsi-vaktsiini otsingutest.

Kui 1980ndate aastate algul avastati seos HI-viiruse ja aidsi vahel, olid teadlased veendunud, et vaktsiini väljatöötamine ei võta kaua. „Me oleme töötanud selle vaktsiini kallal sellest ajast saati ega ole jõudnud vaktsiinile lähemale, kui olime siis,” ütles Baltimore.

1986. aastal juhtis Baltimore ekspertrühma, mis leidis, et võttes arvesse probleemi keerukust, nõuab aidsivaktsiini väljatöötamine vähemalt kümme aastat. „Ma arvan ikka veel, et aidsivaktsiinini läheb kümme aastat,” lisas ta. „On põhjust küsida: kui vaktsiin on juba kakskümmend aastat olnud kümne aasta kaugusel, kas see tähendab, et seda ei tule kunagi? Leidub inimesi, kes nii arvavadki.”

Aidsivaktsiini otsingute üks viimaseid tõsiseid tagasilööke tuli mullu, kui farmaatsiakompanii Merck võttis tagasi vaktsiinikandidaadi, kui ilmnes, et selle katsetes osalenud olid vaktsiini mõjul muutunud HI-viirusele hoopis vastuvõtlikumaks.

Baltimore ise on töötanud rakenduse kallal, mis kasutab nii geeniteraapiat, tüvirakuravi kui ka immunoloogiat. „HIV on leidnud viise, kuidas immuunsüsteem täiesti ära petta. Seega peame me olema loodusest paremad, sest loodus nendes tingimustes hakkama ei saa.” Samas hoiatas ta, et väga palju tööd on veel ees. „Ma ei taha teha nägu, et oleme leidnud uue lahenduse, mis viiks vaktsiinini.”