Analüütik: tarbimise vähenemine asub inflatsiooni pidurdama

Peamine süüdlane majanduskasvu kokkutõmbumisel oli sisenõudlus. Tarbimise kasv aeglustus tõenäoliselt edasi, nagu ka eelnevatel kvartalitel. Sellele viitavad nii uute autode müüginumbrite kui ka jaekaubanduse kasvude kokkukuivamine. Tarbijate kindlustunne on aasta lõpus saanud väga tugevalt kannatada, osaliselt ka kõrge inflatsiooni tõttu. Tarbijate ootused on kohandunud aeglasema majanduskasvuga, mistõttu tõmmatakse tarbimist koomale. Import aasta lõpus praktiliselt enam ei kasvanudki, mis viitab nii tarbimismahtude vähenemisele kui ka tõenäoliselt mitte eriti headele ekspordiväljavaadetele edaspidiseks.

Investeeringud reageerivad majanduskliima muutustele kõige järsemalt. Seega võib oletada, et investeeringud vähenesid neljandas kvartalis võrreldes eelmise aastaga. Ettevõtete kindlustunde indikaatorid erinevate sektorite kohta olid aasta lõpus kõik väga üksmeelses pikas sirgjoonelises languses. Tõusnud intressimäär ning vähenenud krediidipakkumine süvendavad omalt poolt investeeringute langust.

Sisetarbimise kokkutõmbumise kõrval oli majanduskasvu toetavaks teguriks tõenäoliselt küllalt tugevana püsinud eksport. Kuigi oktoobris-novembris oli kaupade ekspordi-impordi kasvutempode suhe ülekaalukalt ekspordi kasuks, tundub see olevat pigem ajutine nähtus. Ilmselt saab käesoleva aasta majanduskasvu võtmeküsimuseks, et kuivõrd suudab eksport asuda majanduskasvu mootori rolli sisetarbimise asemel. Hetkel on suhteliselt raske näha tegureid, mis toetaks ekspordi tugevat kasvu. Peamiste ekspordipartnerite majanduskasv on aeglustumas ning euro kurss on jätkuvalt tugevnemas.

Et igal halval on ka oma hea külg, siis positiivse poole pealt tuleb märkida, et pidurdunud sisenõudlus hakkab pidurdama ka inflatsiooni, ütles analüütik.