Juuksed reedavad kurikaela

Kohtumeedikud on nimelt leiutanud meetodi, mis võimaldab juustest ja kehakarvadest leida andmeid paikade kohta, kus inimene on viibinud, kirjutas The Telegraph.

Igas riigis, aga isegi riigi erinevates piirkondades iseloomustab õhu ja vee koostist pisut erinev keemiline muster. Õhus ja vees leidub erinevaid isotoope, mis satuvad meie kehasse, kui me sööme, joome ja hingame.

Kasvades haarab karv need isotoobid endasse, fikseerides omal moel selle, kus inimene on viibinud.

Mullu kasutati seda meetodi pisut lihtsustatult ühe lahendamata mõrvajuhu puhul. Tegelikult on sama tehnoloogiat juba ammu kasutanud arheoloogid muistsete leidude uurimisel.

Suurbritannia Readingi ülikooli arheoloogiaosakonna kohtuteaduse vanemteadur Stuart Black on selle meetodi abil aidanud politseil tuvastada tundmatuid laipu. Samuti on meetodist olnud abi, koostamaks kahtlusaluste profiile.

„Erinevates maailma piirkondades erineb vees isotoopide koosseis ning inimesed eelistavad juua kohalikku vett,” ütles ta. „Kui nad aga joovad pudelivett, siis saab jälgida toidus leiduvaid lämmastiku- ja süsinikuisotoope. Samuti võib vaadelda teisi aineid, näiteks pliid, mis seostub saastunud õhuga ning võib anda samuti asukohavihjeid.”

„Asja mõte ei ole mitte üksikute kindlate isotoopide jälitamine, vaid terve isotoopide valiku üldpilt, mis annab palju detailsema ülevaate,” lisas ta.

Teadlaste sõnul suudavad nad täpselt määrata inimeste liikumisi erinevate Suurbritannia piirkondade vahel. Kui saavad valmis nii Suurbritannia kui ka erinevate maailma piirkondade isotoobikaardid, peaks meetod muutuma veel täpsemaks.

USA Alaska ülikooli teadlased analüüsisid Suurbritannias Littlehamptonis viibinud inimese juuste ja habemekarvade sisaldust. Isegi kuu aega pärast reisi oli karvades alles isotoobid, mis osutasid viibitud piirkonnale. Tegelikult säilivad isotoobid juustes kuid ning kogu selle andmehulga põhjal on võimalik koostada isiku liikumiste graafik.

Briti siseministeerium on ilmselt samuti tehnoloogiast huvitatud, tegemaks kindlaks valedokumentidega riiki sisenenud immigrantide tegelikke päritolumaid. Juuste- ja küünteproovid võimaldavad öelda täpselt, kas varjupaiga taotlejate väited oma kodumaa kohta vastavad tõele.