Tallinna ekspertkomisjon: enne meie võimu tehtud tehingud olid ebaseaduslikud

Ka munitsipaaleluruumide erastamisel on oluliselt rikutud eluruumide erastamise seadust, leidis komisjon. Seadust on rikutud lausa nii palju, et erastamislepingud on tühised. Ning Tallinna kesklinnavalitsusel, kes kogu korteriafääri eesotsas oli, polnudki üleüldse pädevust kuulutada eluruume tööandja eluruumideks ning vastupidi. Sestap on linnaosavalitsuse sellekohased korraldused õigustühised algusest peale.

Eelnevast tulenevalt peaks komisjoni arvates kaaluma linnale kuuluvate eluruumide väljanõudmist nende valdajatelt, alustada läbirääkimisi eluruumide vabastamiseks või nende võõrandamist õigusaktidega sätestatud korras.

Kuna konkreetsetele juhtumitele komisjon hinnanguid ei andnud, vaid vaatas kõiki tehinguid kompleksselt, ei saa mingit hinnangut ka kurikuulus Ahlbergi-keiss. Nimelt sai Tallinna linnaametnik Indrek Ahlberg Vanalinna kortereid nö jagades ka endale sobiva elamispinna, seda sundüürnikust nö tankisti abil. Ahlberg väitis alguses, et käis kõnealuses Pika tänava korteris niisama hästi sageli külas. Möödunud aasta septembris aga kanti ta ühe Vanalinnas sundüürnikule mõeldud korteri omanikuna kinnistusregistrisse.

Lõpetuseks nentis komisjon raportis, et 130 eluruumi otsustuskorras müük Tallinnas on olnud seaduslik. Otsustuskorras müük tähendab sisuliselt sundüürnikele poolmuidu korterite müümist. Näiteks sai Keskerakonna liige Peeter Kripsaar sai eelmisel aastal aastal Tallinna kesklinnas 33,7ruutmeetrise korteri väikesemapoolse LCD-teleri hinnaga ehk 10 110 krooniga. Kripsaar on Äripäevale varem öelnud, et peab hinda õiglaseks.

Tallinnas opositsioonis oleva Reformierakonna hinnangul on aastatel 2001-2006 ligi 1000 taolise otsustuskorras müügiga jäänud Tallinna linnakassasse laekumata vähemalt 300 miljonit krooni. Selle asemel saadi 969 korteri eest 6,2 miljonit krooni ehk keskmiselt vaid miljon krooni aastas.