- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 2250,64%66 556,31
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 2250,64%66 556,31
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kriis: mujal Euroopas ei maksta suuremaid hüvitisi
Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni
juht Eiki Nestor tõi tänasel uue töölepinguseaduse arutelul välja, et mujal
Euroopas makstakse koondatutele paremaid hüvitisi kui siin. Tööandjate keskliidu
juht Tarmo Kriis aga ei olnud sellega päri.
„Võtame näiteks Taani, kus pole ette nähtud küll riiklikke hüvitisi, kuid kus ametiühingute kaudu hüvitatakse töökoha kaotus. See ei ole söögiraha ette, vaid kompensatsioon kaotatud töö eest ja see on tunduvalt suurem kui siin,“ rääkis Nestor.
Sellele vaidles vastu tööandjate ja ühtlasi ka töötukassa esindaja Tarmo Kriis: „Vaidlen vastu, et mujal suuremad hüvitised. Jah, Euroopas kehtivad ametiühingute kokkulepped, samas riiklikku ühtlast määra ei ole. See Euroopas väga haruldane. On ekslik ettekujutus, et meil on väga tööandjasõbralik süsteem.“
Tema sõnul eksivad ka need, kes ütlevad, et töötuskindlustuse hüvitise maksmisel kasutatakse vaid inimese enda töötukassasse makstud raha. „Olen töötukassa liige. Minu andmete kohaselt on seal ka tööandjate raha, ja mitte vähe,“ märkis ta, selgitades, et töötuskindlustuse hüvitis ja koondamishüvitis on üksteist dubleerivad nähtused, mis demotiveerivad inimest uut tööd otsima.
Viimase väitega ei soostunud kuidagi leppima ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga: „Töötuskindlustuse hüvitis ja koondamishüvitis ei ole üks ja sama asi. Koondamishüvitiste süsteemi kasutavad ka riigid, kus töötuskindlustus kehtib juba sada aastat. Seega ei ole põhjendatud hüvitiste vähendamine.“
Tema andmetel makstakse töötukassas tööandja rahakotist hoopis teisi asju. Hüvitised tulevad inimese enda panusest.
„Rahvusvaheline õigus ütleb, et töötajate rahast ei tohi maksta kinni tööandjate kohustusi,“ märkis Eiki Nestor. Tema hinnangul peaksid koondamishüvitiste vähenedes kasvama töötukassa maksed. „Kas Eesti kõik tööandjad on nõus maksma solidaarselt kinni kõikide koondamiste hüvitised? Ma ei usu sellesse,“ oli ta skeptiline.
Sotsiaalminister Maret Maripuu sõnul ei saa väita, et uue seaduse kehtimise ajal oleks inimesi ülilihtne ja odav koondada. „Koondamist tuleb põhjendada. Kui tööandja on silmitsi koondamisega, siis on tema esimene ülesanne pakkuda töötajale uut tööd ja väljaõpet. Juhul kui töötaja uut tööd ei taha või tööandjal pole võimalik muud pakkuda, jõuame koondamiseni,“ selgitas ta.
Koondamishüvitise vähendamist põhjendas Maripuu sellega, et väiksema hüvitise korral ei lähe inimesed kergekäeliselt koondamise peale.
Seotud lood
Justiitsminister Rein Lang ei arva, et uue
töölepinguseaduse eelnõu oleks liiga keerulise sõnastusega, samas tunnistas ta,
et peame õppima raskete tekstidega elama.
Täna pärast uue töölepinguseaduse debati
ametlike esinejate argumentide lõppu võttis teemal sõna ka riiklik lepitaja Henn
Pärn, kelle hinnangul on mõttetu hoida kinni vanast.
Tänasel uue töölepinguseaduse avalikul
debatil jäi kõlama väide, et muutunud olukorras tuleb tööd juurde kohtutele,
kuna just see on vaidluste osapoolte kõrval ainus sõltumatu institutsioon.
Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Harri
Taliga leiab, et töölepinguseaduse eelnõu on kaugel tasakaalust ja
võrdusest.
Riia uue ärikeskuse Preses Nama Kvartālsi ehitus liigub järjekindlalt edasi ning projekt on jõudnud olulisse järgmisse etappi. Kandekonstruktsioonide ja tehnosüsteemide kõrval käivad juba aktiivselt tulevaste üürnike büroopindade väljaehitustööd. Veel 28. augustini saab märkida projekti 8,5% tootlusega lunastustähtajani tagatud võlakirju.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele