- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,8%7 736,94
- DOW 300,39%53 674,58
- Nasdaq 1,54%26 532,05
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,8%7 736,94
- DOW 300,39%53 674,58
- Nasdaq 1,54%26 532,05
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ministeerium: kehv laenukasv poob tarbimist
Täna avaldas rahandusministeerium esialgsed
andmed 2007. aasta maksulaekumiste kohta, kust selgub, et kehv laenukasv
vähendab käibemaksu laekumist.
Käibemaksu laekus mullu 22,3 miljardit krooni ehk 97 protsenti planeeritust. Käibemaksu prognoositust madalama laekumise taga oli eelkõige tarbimise kasvu oodatust suurem aeglustumine 2007. aasta teisel poolel. Eratarbimise kasv vähenes aasta alguse 21,6 protsendilt kolmandaks kvartaliks 11,8 protsendini.
"Üheks põhjuseks on ilmselt ka kodumajapidamiste laenamisaktiivsuse vähenemine. Kui esimesel poolaastal kasvas kodumajapidamiste laenujääk ehk tarbimis- ja eluasemelaenud 15,9 miljardit krooni, siis teisel poolaastal vaid 11,6 miljardit," selgitas rahandusministeerium.
Palgaralli suurendas sotsiaalmaksu laekumist tunamullusega võrreldes 25,4 protsenti, mis on suurim kasv alates 2000. aastast. Aasta esimese kolme kvartali jooksul püsis brutopalga kasv 20 protsendist kõrgemal. Kõige rohkem kasvasid seejuures ehitajate ning kaubandussektori palgad. Aasta lõpuks palgakasv aga aeglustus ning teise poolaasta sotsiaalmaksu eelarve täitus 99,2 protsendi ulatuses.
Füüsilise isiku tulumaksu laekus seevastu oodatust rohkem. Maksu- ja tolliamet kogus tulumaksu 9,8 miljardit krooni, mida oli neljandiku võrra rohkem kui aasta varem.
Maksutulusid laekus 2007. aasta lõpuks 67,7 miljardit krooni ehk 99,6 protsendi ulatuses eelarve ja lisaeelarvega kavandatud maksutuludest. 2006. aastaga võrreldes kasvas maksutulude laekumine 12,5 miljardit krooni ehk 22,7 protsenti.
Koos välisvahenditega laekus riigieelarvesse möödunud aastal 83 miljardit krooni ehk 101 protsenti planeeritust. Samas kulutas riik 76 miljardi eest ehk 92,6 protsenti kavandatust. Suurima osakaaluga kululiikideks olid nagu tavaliselt sotsiaaltoetused ja sihtotstarbelised eraldised, aga ka personali- ja majandamiskulud.
Riigikassasse voolanud rahast jäi kasutamata 7 miljardit krooni. Tunamullu oli selleks summaks 5,2 miljardit krooni. Kuna Eesti riigieelarvesse plaanitakse ka eurotoetused, kõneleb kasutamata summa eelkõige ära jäänud, edasi lükkunud või toppavatest europrojektidest. Seda näitab fakt, et aastavahetuseks saabus riigieelarvesse vaid 85,2 protsenti plaanitud välisvahendeist ehk 5,6 miljardit krooni.
Seotud lood
Rahandusminister Ivari Padar ütles täna, et
ministeerium on arvestanud riigieelarvesse plaanitust kehvema maksulaekumisega
selle aasta jaanuaris ja veebruaris.
2007. aasta detsembris anti välja ligi 60
protsenti vähem eluasemelaene kui aasta tagasi samal ajal, teatas Eesti
Pank.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
5
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Viimased uudised
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele