Saaremaal lubatakse jahipidamist golfiväljakul

Saaremaa KKT andmeil asub golfiväljak Kuressaare linna piires ja seega ei kuulu ühegi jahipiirkonna alla, kirjutas Meie Maa. “Kuna Laugi jahipiirkond piirneb golfiväljakuga, siis andis keskkonnateenistus Laugi jahiseltsile loa probleeme tekitavate jahiulukite hukkamiseks lubatud jahipidamisvahendeid ehk jahirelvi kasutades,” ütles Saaremaa keskkonnateenistuse jahinduse ja kalanduse peaspetsialist Jaan Ärmus Meie Maale.

Antud loa näol on jahiseadust järgides tegemist eriloaga, mis lubab pidada jahti väljaspool jahiala.

Laugi jahiselts (JS) antud loas aga tekkinud probleemi lahendit ei näe ega näe ka probleemi ennast.

“Iga loogiliselt mõtlev inimene võiks mõelda, kuidas ta kujutab ette jahipidamist golfiväljakul. Mina ei kujuta ette,” sõnas Laugi JS esimees Andrus Sepp, lisades, et see idee ei tule ka jahimeeste initsiatiivist.

Tema sõnul on Laugi JS küll valmis probleemile lahendust leidma. “Tõepoolest, luba annab meile õiguse sellele territooriumile minna, aga ei loo tingimusi kinnistul klassikalise ohutu jahi korraldamiseks,” väitis Sepp.

“Ükski normaalne jahimees ei taha minna jahile, kui ei ole tagatud ohutus. Kuul, mis relvast välja tulistatakse, isegi siis, kui see tabab siga, võib lennata mitmed-mitmed meetrid,” rääkis Sepp ja jätkas: ”Tagamata on mitte ainult golfiväljakul liikuvate inimeste ohutus, vaid ohutus kogu ümberkaudses piirkonnas. Ka ei ole välistatud, et mõni inimene viibib väljakul öösel.”

Sepa väitel võivad jahimehed golfiväljakule minna, kui omanik selleks soovi avaldab. Seda juhul, kui sead on seal käinud, sest juhuslikul ajal ei ole mõtet sinna sigu passima minna. “See ei näe välja nii, et meil on nüüd luba ja hakkame iga laupäev-pühapäev seal jahil käima. Sellist asja ei ole,” rääkis Sepp.

Sepp teab rääkida, et golfiväljaku lähedal ei ole tema teada kunagi olnud sellist kohta, kus metssiga oleks paikselt elanud. “Metssiga ei ela seal, ta käib seal. On üks ilus tamm, mis golfiväljakule kasvama jäeti, see kasvatab tõrusid ja metssiga sööb neid. Igal sügisel, mil tõrud on küpsed, on siga seal korra käinud, aga rohkem mitte.”