Biokütused on keskkonnale halvemad kui kivisüsi ja nafta

Ehkki biokütuste põletamisel eraldub vähem süsinikdioksiidi ning nende tootmise käigus ei tooda maa alt uut süsinikku ringesse juurde, mõjuvad nad kahjulikult eelkõige bioloogilisele mitmekesisusele, sest kaovad liikide elupaigad, ning nende kasvatamine kulutaks suure hulga põllumaad, mida võiks kasutada nälgivate inimeste toidu kasvatamiseks. Lisaprobleemiks on ka toiduainete kallinemine, kui maisi ja suhkruroogu hakatakse toidu kõrval massiliselt ka kütuse tootmise jaoks kasvatama.

Probleemid soojeneva kliima ja kallineva naftaga on tekitanud suure huvi biokütuste tootmise vastu. Peamiselt on arutluse all olnud suhkruroost ja maisist etanooli tootmine. Euroopa Liit soovib, et 2020. aastaks moodustaksid biokütused üle kümne protsendi transpordis kasutatavast kütusest, kirjutas The Guardian.

Samas on uued ja keskkonnasõbralikud kütused tekitanud ka rohkelt vastuseisu. „Sõltumata sellest, kui hästi suhkruroog etanooli tootmiseks kõlbab, kaovad tema keskkonnaeelised kiirelt, kui võtame vaatluse alla ka istanduste rajamiseks hävitatavad vihmametsad. Juba ainuüksi metsade maharaiumisest eralduv süsinikdioksiid nullib ära kütuste väiksema süsiniku toodangu,” kirjutasid Jörn Scharlemann ja William Laurance Panamas asuva Smithsoniani troopikauuringute instituudist ajakirjas Science.