- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 2250,44%66 424,8
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 2250,44%66 424,8
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Venemaa kavatseb end oma internetiga eraldada
Venemaa on võtnud eesmärgiks luua
kirillitsa baasil toimiv internet, mis toimiks ülemaailmsest internetist täiesti
eraldi.
Siiski on kaval juba alguses ees komistuskivi. Kirillitsas oleks Vene domeenide praegune lõpu .ru asemel asutama .py. Aga seda domeeni kasutab juba Paraguay.
Rahvusvaheliselt domeeninimede kasutamist kontrolliva agentuuri Icann esindaja Kim Davis ütles The Guardianile, et Venemaa tahab nüüd saada kirillitsas domeeni .rf.
Venemaa ideega sarnane idee on juba töös Hiinas, kus testitakse võimalust kasutada hieroglüüfe .net, .com ja .cn asemel.
Kuid põhiküsimus on, kas Venemaa võtab kasutusele rahvusvaheliste domeeninimede tarbeks oma juurserverid, mis otsustavad, kas edastada internetikasutaja päringuid või mitte. Praegu asub põhiosa sõltumatuid interneti juurservereid USAs.
Halvimal juhul peavad kõik rahvusvahelised firmad registreerima oma domeenid .rf lõpuga, et neid saaks kirillitsal põhinevas Vene internetis kasutada. Selline stsenaarium annaks Venemaale täieliku kontrolli oma domeeninimede üle.
Sel juhul poleks Venemaal mingit põhjust karta Paraguayd, aga Vene kodanike puhul suureneb oht, et nad jäävad rahvusvahelisest internetist äralõigatuks.
Kim Davise sõnul on kirillitsat kasutavate klaviatuuride puhul keeruline leida domeeninimesid, mis vastaksid rahvusvaheliselt kasutuses olevale Ascii-koodisüsteemile. Kui Vene süsteemil pole sidet Ascii-koodidel põhineva internetiga, siis on Venemaa internet muu maailma võrgust äralõigatud.
Täpselt sama küsimus on õhus Hiina puhul. Kas luua side ülejäänud võrguga või jääda üksi.
Üks võimalus on veel: igale kodanikule on väljastatud IP-aadress, mida ta kasutab sõltumata sellest, kus ta internetti siseneb.
Kui venelased kavatsevad minna üle oma juurserverite peale, võib seda internetiturvalisusega tegeleva firma Fortinet esindaja Guillaume Lovet’ sõnul võrrelda kõige otsast ülesehitamisega, aga ka kogu olemasoleva prügikasti viskamisega.
Venelased ise on hinnanud, et 90 protsenti internetisuhtlusest toimub riigi sees ning vaid 10 protsenti välisilmaga, see 10 protsenti oleks iseseisva võrgu puhul muu maailmaga toimuvast suhtlusest ilma.
Hetkel kuum
Samas rääkis Internet Governance Forumi nõunik Wolfgang Kleinwachter, et on kuulnud kõlakaid, nagu oleks valitsusel kavas anda kodanikele välja autoriseeritud salasõnad või turvakoodid, mille abil on võimalik siseneda ülemaailmsesse internetti. Seega saaks Kreml kontrollida iga kodanikku suhtlust välisilmaga. Valitsus on aga teatanud, et see abinõu on vajalik küberkuritegevuse piiramiseks.
Küberkuritegevusega tegelevad eksperdid on aga veendunud, et idee sulgeda Venemaa küberkurjategijad oma riiki on ette läbi kukkunud. Kui praegu on rahvusvahelised turvaeksperdid juba suutnud luua pildi Vene küberpättide töömeetoditest, siis müür Venemaa ja muu interneti vahel muudaks kogu senise töö kasutuks.
Seotud lood
Jaapan alustab teadusuuringud, leidmaks
asendust internetile, mis viimasel ajal turvalisus- ja kvaliteediprobleemide
tõttu enam oma ülesandeid täita ei suuda, teatas Jaapani
kommunikatsiooniministeerium.
Venemaa rahastab 2008. aastal Euroopa
Nõukogu (EN) 27 miljoni euroga. See on Venemaal suurim kulu neisse
rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, kuhu riik kuulub.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele