Noore riigikogulase Kalle Pallingu arvates
peaksid SMS-laenud olema läbipaistvamad kui praegu.
Riigikogu liige Kalle Palling on SMS-laenude vastane ja arvab, et piirata tuleks inimeste kergekäelist laenamist, karmistades laenutingimusi.
"Kindlasti tuleks piirata! Mina olen nende n-ö pool-petulaenude vastane. Laenuandjad peaksid väga hoolikalt vaatama, kellele ja millistel tingimustel SMS-laenu antakse," sõnas Palling, vastates aripaev.ee päevaküsimusele, kas Eestis tuleks piirata SMS-laenude andmist noortele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
SMS-laenu võtab pakkuja SMS Laenu sõnul iga
päev umbes 300 inimest ning keskmiselt laenatakse korraga 3000 krooni, mille
tavaline SMS-laenu võtja tagastab järgmisest kuupalgast.
Kuna SMS-laenude tõttu võlahätta sattunud
inimeste hulk kasvab, kavatseb Rootsi tarbijakaitseamet kiirlaenude arengut
pidurdada.
Unicef Eesti esindaja Toomas Palu
sõnul ei pruugi lapsevanem alati teada, et võsuke on laenu võtnud ning hiljem
võivad sellest pahandused tekkida.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.