Kreenholmi omanik soovib, et ettevõttest oleks olnud raha välja võtta

Gabrielsson tunnistas aga, et plaan inimesi koondada oli juba enne töös ja pool aasta on asjaosalised sellest teadnud. „Me tahtsime teha seda aastatel 2008-2009 sotsiaalselt vastutustundlikul moel, nagu mulle meeldiks. Viimased sündmused kiirendasid koondamisplaane. Ketramine ja riide tootmine ei tasu siin ära, küll aga soovime me jätkata riide viimistlemisega. Kahe aastase plaani sees oli ka muude ettevõtete Narvasse toomine, et inimestele uut tööd pakkuda. Meil on Narvas juba rauavaluga tegelev ettevõte. Nüüd peame vaatama, kas see on võimalik või mitte, sest keskkond on muutunud. Narva linn peaks ettevõtjatega koostööd tegema mitte agressiivselt ründama,“ arvas mees.

Stalnuhhin väidab veel, et kui Kreenholmi varad müüdi hiljuti 350 miljoni krooni eest (ostjateks osutusid samad isikud, kes on Keenholmi omanikud), siis panditi need pangale 540 miljoni krooniga. See tähendab, et Kreenholmi kinnisvara müüdi ära turu hinnast vähemalt 190 miljoni krooni võrra odavamalt. Volikogu esimehe arvates on see raha ettevõtte juhtide poolt „välja imetud” tekstiiliettevõtte töötajate arvelt. „Tegelikult oli ettevõttel olemas ressurss, mis juhtide poolt kõrvale kanditi… ning nüüd, kui ettevõte on tühjaks imetud, visatakse ka töölised tänavale.”

Stalnuhhini süüdistusi kinnisvaramahhinatsioonides peab mees absurdseks. „Kõikide nende tehingutega olid nõus ka Borås Wäfveri teised aktsionärid ja kui hind oleks liiga madal olnud, oleksid nad tehingute vastu olnud, sest nad oleks siis ju raha kaotanud,“ selgitas ta.

„Uskumatu, et nad seda väidavad,“ kommenteeris mees Narva linna pressiteadet.