Napi mõnesaja miljoni eest kinnisvaralaene
andnud krediidiasutused paiskasid portfelli mahuga võrreldes tänavu sundmüüki
kordades rohkem võlgnike kodusid kui kümneid miljardeid välja laenanud
suurpangad.
Kiirlaenude lipulaev Balti Investeeringute Grupp (BIG) seisis tänavu silmitsi ühe sundmüügiga kinnisvara tagatisel antud 20 miljoni laenukrooni kohta. Turgu valitsev Hansapank lubas endale ühe kodu sundmüügi pea 40 korda suurema summa ehk 780 miljoni laenukrooni kohta.
Väikesed krediidiasutused ise sundmüükide laenuportfelli suhtes kreeni vajumises probleeme ei näinud ning kinnitasid justkui ühest suust, et liigseid riske võetud ei ole.
Nende suunas näitasid hoiatavalt näpuga Eesti juhtivad pangad, kes usuvad kiirlaenukontoreid suuremaid riske võtvat.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Väikeste laenuandjate algatatud enampakkumiste suhteliselt suurem arv on märk sellest, et tugeva maksevõimega klientide hulk on siiski piiratud ja suuremad pangad on võtnud laenuturult koore," sõnas Nordea Panga krediidijuht Ivar Kallast.
Hansapanga eluaseme finantseerimise osakonna juhi Agnes Maki sõnul näitab sundmüügis olevate varade arv suhtena koguportfelli, et suured pangad on väikestest laenutingimuste osas konservatiivsemad.
Hingedekuul paisati sundmüüki keskmise viiekorruselise paneelmaja jagu pankadele võlgu jäänud inimeste kodusid, aastaga on selliste enampakkumiste arv kolmekordistunud.
Seotud lood
6 kuu Euribor, millega on seotud suurem osa
Eestis välja antud eluasemelaenudest, purustas täna viimase seitsme aasta
rekordi.
Tallinna linnapea ja Keskerakonna liider
Edgar Savisaar peab USA valitsuse plaani aidata laenuvõtjaid heaks, samas ei
pruugi Eestile samasugune lahendus sobida.
Tänavu kolme kuuga on kohtutäiturid müüki
pannud eraisikute kinnisvara ligi kahesajal korral, mistõttu tänavusest tõotab
tulla rekordaasta, sest mullu esimestel kuudel oli enampakkumisi poole
vähem.
Värskest Rootsi keskpanga aruandest selgub,
et Eesti on Rootsist mööda läinud ettevõtetele laenamises. Aruandes võrreldakse
kahe riigi pangalaenude suhet SKP-sse.
Eesti tee iseseisvuse taastamiseni oli tihedalt seotud keskkonnaalaste protestidega, millest algas ka keskkonna-alane koostöö Põhjamaade naabritega.