“Arvuti ja internet ei ole küll uued asjad, kuid inimesed vajavad uusi oskusi ja teavet. Inimesed peavad teadma, et uued lahendused teevad elu lihtsamaks ja on turvalised,“ ütles programmijuht Agne Kivisaar. Plaanis on alustada interneti ABCst, et kõik lihtsalt tavakodanikule selgeks saaks.
Seetõttu on ellu kutsutud ka Euroopa Liidu struktuurifondide programm „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“, mille eelarve on 50 miljonit krooni ja mida rahastavad 100%lt struktuurifondid.
Järgmisel aastal plaanitakse jõuliselt tutvustada ID-kaardi kasutamisvõimalusi. "Miljonil elanikul on ID-kaart, mille elektroonilisi võimalusi kasutab 100 000 inimest. Plaanis on üldine suurem reklaamikampaania, mille eelarve on neli miljonit krooni. Tahame inimestele öelda, et ID-kaart on turvaline riiklik dokument ja digiallkiri on võrdne omakäelise allkirjaga," selgitas Kivisaar.
Veebruar pühendatakse arvutiturvalisusele. "6. veebruar on turvalise interneti päev. Kampaania eesmärk on tõsta elanike teadlikkust ohtudest ja kuidas end nende eest kaitsta,“ lisas programmijuht.
„Tahame ka elu sisse puhuda kodanikuportaalile eesti.ee. Tutvustada inimestele portaali ja luua sellest keskkond riigiga suhtlemiseks, luua koht, kus saab lasteaiakoha registreerida, vaadata andmeid elanikeregistrist, maksuametis jne. Selleks on eraldatud kolm miljonit krooni,“ rääkis Kivisaar.
Lisaks plaanitakse riigi infosüsteemi võimalusi laiemalt tutvustada. „Plaanis on kaasata ettevõtteid kahel suunal: arendajaid IT-ettevõtteid, et näidata, mida teised on teinud ja neid, kes on kasutajad nagu kodanikud. Riigi infosüsteem on avatud kasutamiseks, näiteks pangad tahavad x-teest pilte ja kui selleks on õiguslik alus siis, miks mitte. Ei ole vaja süsteeme dubleerida vaid saab kasutada samu komponente,“ selgitas Oks.
Seotud lood
IBM Eesti OÜ tegevjuhi Valdo Randpere sõnul
on Eesti riiklikud IT-süsteemide soetamise peamiseks kriteeriumiks olnud
hind, turvalisus on nimekirjas lõpupoole.
Eesti on riigiasutuste poolt võimaldavate
e-teenuste poolest maailmas 13. kohal, kodanike aktiivsuselt e-teenuste
kasutamisel aga koguni kaheksandal kohal.
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.