Ehala: kas umbkeelsed eestimeelsed on lahendus?

„Eestikeelsus ja eestimeelsus on lahutamatud! Viimasel ajal on tekkinud mõiste venekeelsed eestimeelsed, kes keelt ei räägi, aga kuuluvad siia. Kas me aktsepteerime seda? Kas on võimalik olla umbkeelne ja eestimeelne? Kas umbkeelsed eestimeelsed on lahendus?“ tõstatas Martin Ehala täna oma Tallinna Ülikoolis toimunud avalikult loengul "Katariina kolledž ja Eesti keelepoliitika" küsimusi.

„Iga inimene Eestis räägib mitmeid keeli ja üks neist keeltest on eesti keel. See on üheks tuumväärtuseks. Iga inimene Eestis räägib eesti keelt, see on olnud läbi aegade nii ja see on osa eesti kultuuriruumi vaimust,“ märkis Ehala.

Samuti lisas ta, et pole põhjust luua eraldi Katariina kolledžit, vaid piisaks keskusest mis jagab vajalikku tugiinfot. Lisaks on vaja ka spetsiaalselt eesti keelt mitte oskavate vene noortega tegelevaid õppejõude.

Lisaks peaksid Helme sõnul ülikoolid rahvusvahelistumisele keskenduma pigem magistri- ja doktoriõppes. "Akadeemiline alltöövõtt pole Eesti kõrgharidusele jätkusuutlik. Kui ülikoolid otsivad kust tahes inimesi kooli õppime, peaasi, et nad maksavad, see pole õige! Eesti ülikoolid peavad ligi tõmbama vaid kõige võimekamaid noori välismaalt. Rahvusvahelistumisele keskenduma magistri-ja doktoriõppes. Mitte bakalaureusekraadide puhul," märkis Ehala ning lisas, et tasulise õppe kahanemine tuleks kompenseerida riigieelarvest.