- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,25%7 711,76
- DOW 30−0,02%53 559,99
- Nasdaq −0,52%26 402,42
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,81
- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,25%7 711,76
- DOW 30−0,02%53 559,99
- Nasdaq −0,52%26 402,42
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,81
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ehala: kui tervet muna ei saa, võtame siis pool
Eesti keeleteadlase ja õppejõu
Martin Ehala sõnul on Tallinna Ülikooli alla plaanitava venekeelsele
elanikkonnale rajatava Katariina kolledži unistus naiivne, sest keele õppimine
sõltub pigem tegurist nimega motivatsioon.
„Kui me ei saa tervet muna ja tühja koort ka ei taha, no võtame siis pool muna? Mis sest, et need noored eesti keelt ei oska, aga võtame nad ikka ülikooli vastu,“ kirus Ehala oma avalikult loengul "Katariina kolledž ja Eesti keelepoliitika".
„Praegu õpib 7000 noort kahtlastes kõrgkoolides vene keeles. Kui me võtame nad vastu lootuses, et nad ikka eesti keele ära õpivad, siis see on naiivne“, märkis Ehala. Tema sõnul õpib vene noor gümnaasiumis eesti keelt kokku 3885 koolitundi, so 97 ainepunkti. „On naiivne arvata, et noor omandab eesti keele ülikoolis 810 tunni jooksul, kui ta seda ei teinud enne gümnaasiumis,“ lisas Ehala.
Tema sõnul loob Katariina kolledž keskkonna, kus on võimalik jätkata eesti keele ignoreerimist.
Tagajärjeks Eestile võib Ehala sõnul siis olla see, et kakskeelsust eeldatakse hoopis eestlastelt, sest teised eesti keelt ei oska. Samuti on oht, et üldiseks suhtluskeeleks kujuneb mingi teine keel peale eesti keele ning lisaks kaob ühtne Eesti kultuuriruum. Tema sõnul on suurimaks barjääriks keeleõppes motivatsioon.
„See on ka teiste ülikoolide probleem, siin tuleks leida lahendus, me pole ainukesed! Vajame rahvuslikku kõrgharidusstrateegiat. Praegu võib ülikool teha, mida tahab. Ma ei taha öelda, et peame seadust muutma, vaid ülikoolid peaksid omavahel kokku leppima,“ soovitas Ehala.
Tallinna Ülikooli koosseisu kavandatava Katariina kolledži idee on pakkuda bakalaureusetaseme kõrgharidust mitmekeelsetel õppekavadel. Eestis keskhariduse omandanud noortele sätestatakse nende õppekavade järgi õppimisel kohustuslikuks eestikeelse õppe miinimummahuks 40% ning eesti keele oskuse nõudeks tase, mis võimaldab neil jätkata õpinguid eestikeelses magistriõppes.
Katariina kolledžisse oodatakse õppima ka vene emakeelega noori Eesti lähiümbrusest (Loode-Venemaalt, Lätist) ning noori Ida-Euroopa riikidest, kus vene keele oskus on laiemalt levinud (Ukrainast, Moldovast, Taga-Kaukaasiast). Nemad läbivad teisel ja kolmandal õppeaastal osa õppekavast inglise keeles. Soovi korral on neil võimalik liituda ka eesti keele õppijatega. Väljastpoolt Eestit Katariina kolledžisse õppima tulnud üliõpilased asuvad täiendama oma inglise keele oskust tasemeni, mis võimaldab neil jätkata magistriõpinguid inglise keeles.
Seotud lood
Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Mati
Hindi sõnul on eesti keelele tugev surve ka inglise keele poolt, näiteks
Vikerraadios ei peeta enam vajalikuks tõlkida inglise keelset tümakat.
Tallinna Ülikooli reklaami ja imagoloogia
osakonna dotsent Linnar Priimäe sõnul teeb talle muret Eesti identsus Euroopaga,
kuid 3 aastat on aega veel kasvada.
Eesti keeleteadlane ja õppejõud
Martin Ehala tõstatas täna oma avalikul loengul küsimuse, kas viimasel ajal
levinud mõiste venekeelsed eestimeelsed on integratsiooni seisukohas
lahenduseks.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele