- OMX Baltic0,04%314,68
- OMX Riga0,16%950,24
- OMX Tallinn0,11%2 147,24
- OMX Vilnius−0,08%1 506,11
- S&P 500−0,02%7 675,7
- DOW 30−0,21%53 463,88
- Nasdaq −0,08%26 130,2
- FTSE 100−0,07%10 878,12
- Nikkei 2250,14%66 355,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,37
- OMX Baltic0,04%314,68
- OMX Riga0,16%950,24
- OMX Tallinn0,11%2 147,24
- OMX Vilnius−0,08%1 506,11
- S&P 500−0,02%7 675,7
- DOW 30−0,21%53 463,88
- Nasdaq −0,08%26 130,2
- FTSE 100−0,07%10 878,12
- Nikkei 2250,14%66 355,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,37
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Bali saarel algavad uued kliimakõnelused
Esmaspäeval kogunevad maailma
turismiajakirjade poolt parimaks puhkusesaareks hääletatud Balil enam kui 12 000
esindajat 185 riigist, et ÜRO egiidi all visandada uue ülemaailmse
kliimakokkuleppe põhijooned.
Kokkuleppe, mis keskenduks kliima soojenemist põhjustavate kasvuhoonegaaside vähendamisele pärast seda, kui esimene taoline ühisalgatus – 1997. a Jaapanis sõlmitud Kyoto protokoll, aastal 2012 aegub. Selle kokkuleppe järgi võtsid arenenud riigid kohustuse vähendada aastateks 2008-2012 kasvuhoonegaaside emissiooni 1990. a tasemest 5% võrra. Protokolliga on liitunud üle 170 riigi, kuid mitte maailma suurimad saastajad nagu USA ja Hiina.
ÜRO on kliimamuutuste laastavatest tagajärgedest avaldanud tänavu mitu raportit, mis kõik rõhutavad pakilist vajadust kasvuhoonegaaside emissiooni piirata. Aega reageerimiseks on vähem kui 10 aastat, hoiatavad eksperdid. Kui midagi ette ei võeta, sunnivad tulvaveed, kuivus ja sademete vähenemine sadu miljoneid inimesi elukohast lahkuma. Lõuna-Aasias ja Põhja-Hiinas ähvardab liustike sulamine 1,8 miljardit inimest joogiveeta jätta. Kuivus toob ikaldused ja näljahädad …..
Riigid on aga kaugel üksmeelest kes, kui palju ja kas üldse algatusega kaasa peaks minema. Kyoto protokollist näiteks jäi USA kõrvale põhjendusega, et see pärsib riigi majanduskasvu ning annab ebaausa konkurentsieelise arenevatele riikidele, kelle jaoks leping mingeid piiranguid ette ei näinud. Hiina laseb uusi söeküttel jaamu käiku vähemalt ühe igas nädalas ning lööb juba lähitulevikus USAlt üle maailma suurima saastaja tiitli.
Balil ei hakata esialgu veel vaidlema selle üle, milline riik kui palju peaks oma heitmeid piirama. Maksimumprogramm on kokku leppida nn teekaart, mis paneb paika läbirääkimiste ja olulisemate eesmärkide ajakava, mis peaks päädima uue kokkuleppega 2009. aastal Kopenhaagenis toimuval kliimakonverentsil.
Vahetult Bali konverentsi eel tulid EL ja USA läinud nädalal välja algatusega vabastada heitmeid vähendav tehnoloogia kõikvõimalikest tariifidest ja maksudest. See oleks servamisi seotud ka USA juba välja käidud plaaniga luua nn ülemaailmne „puhta energia” fond, mis aitaks arenevatel riikidel nagu Hiina ja India rahastada keskkonnasõbralikemate elektrijaamade, energiasäästlikemate hoonete jm taoliste rajatiste ehitamist. Uus tüli võib aga tekkida sellelt pinnalt, et mõned arenevad riigid nagu etanoolitootja Brasiilia võivad nõuda tariifide kaotamist ka biokütustelt. Taolisele sammule on arenenud riigid vastu.
Kliimakonverents Balil kestab kuni 14. detsembrini ning konverentsi aja sisse jääb ka Kyoto kliimaprotokolli 10. aastapäeva tähistamine.
Seotud lood
Kliimamuutuste tõttu ootavad rasked ajad
ees nii keenialasi kui ka miljardeid teisi inimesi umbes sajas riigis.
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele