Teadlased aretasid vähile resistentse hiire

Et täpsemalt uurida geeni terapeutilisi omadusi, lisasid nad geeni hiire munarakule ning siirdasid selle siis teise emase hiire organismi.

"Emahiirel endal avaldus see geen vaid vähestes rakkudes, kuid geneetiliselt muudetud poegadel ning edaspidi ka nende poegadel avaldus Par-4 juba väga paljudes koopiates," ütles Rangnekar. "Nii saime selle geeni aktiivsuse üle kanda paljudesse hiirepõlvkonadesse."

Inimestele tähendab see seda, et luuüdi siirdamise teel saaks Par-4 geeni kasutada vähirakkude vastases võitluses inimese tervist kahjustava kemoteraapia ja kiiritamise asemel.

„Kui vähihaige läheb haiglasse ravile, siis läbib ta äärmiselt kurnavad ning tervist kahjustavad kemoteraapiad ja kiiritusravi,” ütles Rangnekar. „Seetõttu soovisime leida molekuli, mis küll raviks inimesi vähist, kuid ei kahjustaks samas tervist. Par-4 on just selliste omadustega – tapab vähirakud, kuid ei kahjusta ülejäänud rakke.”

„Varem avaldatud uurimistöö tulemustest selgus, et Par-4 ei hävita tavalisi rakke rakukultuuris, kuid nüüd on elava looma näol olemas tõestus, et kõrvalnähte tõepoolest ei ole. Hiired on elusad ja terved,” ütles Rangnekar.

Rangnekari sõnul on järgmiseks loogiliseks sammuks inimkatsed, ehkki selleni jõudmiseks seisab ees veel rohkelt tööd.

„Uurimistööd tehes olen ma pidevalt keskendunud sellele, et vaja on vähiravimit, mis ei suurendaks inimeste piinu,” ütles Rangnekar. „Vähihaige peab läbi elama suuri kannatusi – seda kõrvaltki vaadata on tõeliselt masendav. Kui sul on perekonnas vähihaige, nagu minul oli, siis tead, mida see tähendab. Kui õnnestub luua ravimeetod, mis mitte ainult ei ravi vähki, vaid teeb seda ilma negatiivsete kõrvalnähtudeta, oleks see tõeliselt suur läbimurre. Just see on juhtunud nende katseloomadega ning ma arvan, et tegemist on suurepärase saavutusega,” lisas ta.

Uuringu tulemused avaldati ajakirjas Cancer Research.