Keelatud on ka agressiivne müük. Sellega mõeldakse igasuguseid auhindu või loosimisi, kus tarbijale jäetakse mulje, et just tema on võitja, kuigi tegelikult antakse auhind kõigile. Ka ei tohi võiduna välja reklaamida asja, mille kättesaamiseks tuleb saajal omalt poolt kulutusi teha.
Samuti peab kaupmehel olema kaupa varutud mõistlikus ulatuses, et seda jätkuks kogu ostukutse kehtivuse ajal.
Klausel "Kuni kaupa jätkub" ei aita, kui kaupmees on varunud ainult kaks hea hinnaga toodet, mis kohe otsa saavad. Samas ei saa kaupmehelt nõuda, et varutud oleks kaks miljonit toodet, et katta ootamatult suurt nõudlust. Tõde on kesktees - kaupmehed niigi arvestavad, palju võiks maha müüa. Kui arvestus mõistlik, siis kõik korras, kui mitte, siis on see rikkumine. "Tõde sünnib vaidlustes ehk kohtus," selgitas Nõmper.
Tallinna Kaubamaja müügi- ja turundusdirektor Enn Parel on seadusemuudatuse suhtes skeptiline. "Kuidas defineerida mõistlikku kogust? Võib-olla on kaupa piisavas koguses, aga inimeste arv liiga suur," arutles Parel.
Tema sõnul on kaupmehe eesmärk alati võtta müüki mõistlik kogus kaupa, samas jääb ikka üht kaupa üle ja teist tuleb puudu. "Kui meil õnnestuks võtta täpne kogus, siis oleks see ju täiesti riskivaba äri!"
Tundub, et tarbijakaitseseadusega juhtub sama, mis praegu muutmisel oleva reklaamiseadusega, mis ei tee turundajate elu lihtsamaks. "See saab olema lõputute vaidluste allikas ja sellest ei võida ei kaupmees ega tarbija," kardab Parel.
Seotud lood
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.