1996. aastal lamba Dolly klooninud
teadlasrühma juhtinud Šoti teadlane Ian Wilmut teatas, et loobub senisest
tuumasiirdamise tehnoloogiast kloonimisel.
Wilmuti loobumine tehnoloogiast, mille puhul tüvirakke saadakse DNA sisestamisel viljastamata munarakku saadud embrüost, võib tähendada terapeutilise kloonimise lõppu senisel kujul, kirjutas Eesti geenikeskus.
Wilmut usub enam konkureerivasse Jaapanis välja töötatud uudsesse tehnoloogiasse, mille puhul tüvirakke saadakse naha fragmentidest. Tema sõnul on tüvirakkude saamiseks eetiliselt aktsepteeritavam meetod, mille puhul ei ole vajadust hävitada inimembrüot.
Tema meelemuutus on tingitud Kyoto ülikooli teadlase Shinya Yamanaka töödest, kus hiire naharakkudesse nelja geeni sisseviimisel on need laboritingimustes hakanud käituma paljuski nagu embrüonaalsed tüvirakud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Esmakordselt saadi kloonitud
reesusmakaakide embrüotest tüvirakuliinid.
Lehm, kes lüpsab piima, millest on võimalik
kerge vaevaga eraldada neeruhaigetele hädavajalikku ravimit.
Teadlased said esimest korda täiskasvanud
inimahvide rakkudest kloonitud embrüoid. Kuid teadusavalikkus küsib: mida võib
see läbimurre kaasa tuua inimese jaoks?
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.