- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,25%7 711,76
- DOW 30−0,02%53 559,99
- Nasdaq −0,52%26 402,42
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,81
- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,25%7 711,76
- DOW 30−0,02%53 559,99
- Nasdaq −0,52%26 402,42
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,81
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kloonijad jõudsid ühe sammu kaugusele inimesest
Teadlased said esimest korda täiskasvanud
inimahvide rakkudest kloonitud embrüoid. Kuid teadusavalikkus küsib: mida võib
see läbimurre kaasa tuua inimese jaoks?
Kui õnnestus saada täiskasvanud inimahvi rakkudest kloonimise teel embrüoid, võib sama osutuda võimalikuks ka inimese puhul.
Siiani on inimembrüo kloonimist peetud tehniliselt võimatuks, selle teema ümber on olnud kära ka seoses teadusandmete võltsimisega ning muidugi on pidevalt õhus eetilised dilemmad.
Kuid äsjane tehnoloogiline läbimurre võimaldab tõsta oluliselt kloonimise efektiivsust ning seega võib osutuda võimalikuks teha inimese munarakkudest kloonitud embrüod.
Esmakordselt õnnestus saada kloonitud inimahvi kloonitud embrüod. Klooniti kümneaastast isast reesusmakaaki. Teadlased avaldavad oma tulemused selle kuu teisel poolel, kirjutas The Independent.
Samuti õnnestus teadlastel eraldada kloonitud embrüotest tüvirakke ning arendada neist laboris südamerakke ja närvirakke.
Neid edusamme ei saada siiski üldine heakskiit. Kloonimisvastased tulevad kindlasti välja argumendiga, et inimahvide munarakkudega manipuleerimine võib anda hoogu katsetele luua ning uurimisotstarbel hävitada inimembrüoid.
Samuti kardetakse, et kui naharakkude kloonimiseks kasutamine muutub nii lihtsaks, võidakse välja jõuda ka inimese kloonimiseni. 2004. aastal teatasid Lõuna-Korea teadlased, et nad suutsid kloonida inimese embrüo. 2006. aastal võeti töö tagasi, sest selgus, et uurimisrühma juht Hwang Woo-suk oli tegelenud võltsimisega.
Pärast seda on veel üks dokumenteeritud katse kloonitud inimembrüost, kuid embrüo suri mõni päev hiljem ning selles ei tekkinud tüvirakke. Tulemusi pole seni veel avaldatud.
Töid reesusmakaagi kloonimise alal juhtis USAs Oregoni osariigis asuvas rahvuslikus primaatide uurimiskeskuses Vene päritoluga Shoukhrat Mitalipov. Kuid Mitalipov ütles, et ei saa enne oma tulemusi ning endaloodud uut kloonimistehnikat kommenteerida, kuni pole ilmunud samateemaline artikkel ajakirjas Nature. Teaduskonverentsidel esinedes on ta rääkinud, et suutsid 20st embrüost saada kaks partiid tüvirakke ning proovid näitasid, et tegu oli tõeliste kloonidega.
Austraalia Monashi ülikooli professor Alan Trounsoni sõnul on tegu kauaoodatud läbimurdega. Hoolimata paljudest katsetest polnud seni keegi suutnud saada kloonimise teel täiskasvanud inimahvi rakkudest embrüoid, kuigi see on õnnestunud paljude teiste loomaliikide puhul. Trounsoni sõnul on paljud arvanud, et ahvide, seega ka inimeste kloonimine on liiga keeruline, kuid lammaste ja veiste kloonimisega töötanud teadlased on olnud arvamusel, et ahve saab kloonida sama edukalt nagu teisigi loomi.
„Mitalipovi andmed on tõestuseks. Neil on vajalikud oskused ning nüüd on vaja edasi minna, et sama saavutada ka inimese peal,” lisas Trounson.
Hetkel kuum
Hiljaaegu Oregoni primaatide uurimiskeskuse juhi ametist pensionile läinud professor Don Wolfi sõnul ei kasutatud kloonimisel ultraviolettvalgust ning värvaineid, mis kahjustavad primaatide munarakke.
„Alguses me kasutasime neid ning meile teadmata põhjustel said munarakud kahjustatud. Võtmetähtsusega oli seega värvainetest ning ultraviolettvalgusest loobumine,” märkis Wolf.
Väidetavalt üritasid teadlased 50 reesusmakaaki tiinestada saja kloonitud embrüoga, kuid ühtki kloonahvi pole seni sündinud. Wolfi väitel on siin tegu lihtsalt halva õnnega – esimese kloonitud looma - lammas Dolly saamiseks tehti samuti 277 kunstliku viljastamise katset.
Kloonimise lühike ajalugu
Tehnika, millega ahvid klooniti, on põhimõtteliselt sama, mille abil klooniti lammas Dolly. Viljastamata munaraku tuum eemaldatakse ning see asendatakse täiskasvanud naharakust võetud tuumaga. Täpse ajastuse ning elektriimpulsside abil on võimalik luua embrüo, mis on identne loomaga, kelle naharakku kasutati. Kloonlooma saamiseks siirdatakse embrüo emasloomale, kes toob poja ilmale. Inimeste kloonimine on paljudes riikides keelatud. Samas on kloonimise abil saadud mitmeid erinevaid loomi:
* Kloonimise teel on saadud mitmeid koduveiseid. Esimene kloonimiskatse, mille eesmärk oli ohustatud liikide päästmise nimel oli India gaur Noah, mis klooniti USAs 2001. aastal, kuid loom suri 48 tundi pärast sündimist.
* Tavaline pruunhiir Cumulina klooniti Hawaii ülikoolis 1997. aastal, loomake sai täiskasvanuks ning tal sündis kaks pesakonda poegi. Loom suri 2000. aasta mais.
* Esimene kloonhobune Prometea sündis Itaalias 2003. aasta mais.
* Kloonkass CopyCat sündis 2002. aastal USAs Texases ning sai 2006. aasta septembris loomulikul teel kolm poega.
* Kloonkoer Snuppy sündis Lõuna-Koreas, kuid DNA-testidega seati kahtluse alla, kas tegu ikka oli kloonimise teel saadud loomaga. Samad teadlased kloonisid ka hundikutsikad Snuwolf ja Snuwolffy. Samas sündisid ka kloonitud Afgaani hurdad Bona, Peace ja Hope.
Seotud lood
Üks teadusmaailma suurimaid skandaale tõi
kogemata kaasa läbimurde tüviraku-uuringutes. Alles petturite töö põhjalik
uurimine aitas asja päevavalgele tuua.
1996. aastal lamba Dolly klooninud
teadlasrühma juhtinud Šoti teadlane Ian Wilmut teatas, et loobub senisest
tuumasiirdamise tehnoloogiast kloonimisel.
Esmakordselt saadi kloonitud
reesusmakaakide embrüotest tüvirakuliinid.
Lehm, kes lüpsab piima, millest on võimalik
kerge vaevaga eraldada neeruhaigetele hädavajalikku ravimit.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Enimloetud
3
Loe lähemalt Äripäeva külastust
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Loe lähemalt Äripäeva külastust
Loe lähemalt Äripäeva külastust
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele