- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,25%7 711,76
- DOW 30−0,02%53 559,99
- Nasdaq −0,52%26 402,42
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,81
- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,25%7 711,76
- DOW 30−0,02%53 559,99
- Nasdaq −0,52%26 402,42
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,81
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tartu teadlased hakkavad lehma kloonima
Lehm, kes lüpsab piima, millest on võimalik
kerge vaevaga eraldada neeruhaigetele hädavajalikku ravimit.
Just sellise lehma kloonimise on seadnud eesmärgiks Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlased.
Juba 1990ndate lõpust kavandatud projekt võttis konkreetse kuju mullu sügisel, kui kaks ülikooli, TÜ Kliinikum ning Eesti Biokeskus lõid käed Eesti ravimiarenduskeskuse loomiseks.
Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi teadusdirektor Ülle Jaakma sõnul on lehmapiimas palju valku. Kui lehma geene niimoodi modifitseerida, et väljalüpstav valk oleks ravimitööstuses kasutatav, saaks mitmeid ravimeid toota oluliselt lihtsamalt, kui seda tehakse täna.
Kroonilistele neeruhaigetele vajalik erütropoietiin on lühendi EPO all saanud kurikuulsaks, sest sportlased on selle ravimi abil püüdnud oma tulemusi parandada. Tänapäeval toodetakse EPOt rakukultuuris, mis on esiteks tülikas ning teiseks kallis. Aastas müüakse maailmas EPOt kümne miljardi dollari eest.
Mullu presidendilt noore teadlase preemia saanud Tartu Ülikooli füsiolooga vanemteadur Sulev Kõks, kelle erialaks on molekulaarne biomeditsiin, ütleb, et lisaks EPO-lehmale on kavas ka selline kloonlehm, kes lüpsab piimas välja insuliini, hädavajalikku ravimit suhkruhaigetele.
Maailmas on ravimeid lüpsvaid kloonlehmi ja kitsi juba tehtud. Nii lüpsavad kitsed välja vereseerumi albumiine ning hemofiilia raviks vajalikke hüübimisfaktoreid.
Kõks ütleb, et sellest ajast, kui šoti teadlased teatasid kümme aastat tagasi maailma esimese kloonlooma - lammas Dolly sünnist, on kloonimistehnoloogia muutunud oluliselt lihtsamaks.
"Julgen ennustada ravimite tootmiseks kloonitud loomade arvu plahvatuslikku kasvu," ütleb ta.
Tartu Ülikoolis on transgeenseid hiiri tehtud juba üle kümne aasta. Maaülikoolis on lehmaembrüotega tegelemise kogemust paarkümmend aastat. Kõksi sõnul annab niimoodi liidetud oskusteave tulemi, mis võiks olla läbimurdeks mõlemale ülikoolile.
Hetkel käib töö katseklaasikultuurides. Kui vajalike omadustega geenikonstruktsioon on valmis, viiakse see lehma munarakku ning lehm kunstviljastatakse.
Hetkel kuum
Kiireid uudiseid siiski loota pole. Hetkest, kui on valmis soovitud omadustega geenikombinatsioon, millega lehm viljastada, kulub uue lehma lüpsmahakkamiseni kolm aastat. Alles siis saab piima analüüsides täie kindlusega väita, et piim vastab neile ootustele, mida teadlased laboris geene manipuleerides saada lootsid.
Jaakma sõnul on kits seetõttu veidi tänuväärsem loom - tema sigimistsükkel on lühem ning seetõttu saab tehnoloogia õnnestumise kohta kiiremat tagasisidet. Kuid kitse piimaand on oluliselt väiksem.
Kõksi sõnul võib sellise lehma tegemise hinnaks kujuneda umbes 6 miljonit Eesti krooni, kuid ravimvalku lüpsva lehma turuväärtus on umbes tuhat korda kõrgem.
Loe ka teisi Novaatori uudiseid
Seotud lood
1996. aastal lamba Dolly klooninud
teadlasrühma juhtinud Šoti teadlane Ian Wilmut teatas, et loobub senisest
tuumasiirdamise tehnoloogiast kloonimisel.
Täna keskpäeval algaval
inauguratsioonitseremoonial presidendilt Tartu Ülikooli rektori ametiraha kaela
saav Alar Karis on mees, kes tõi Eestisse transgeensete loomade tehnoloogia.
Teadlased said esimest korda täiskasvanud
inimahvide rakkudest kloonitud embrüoid. Kuid teadusavalikkus küsib: mida võib
see läbimurre kaasa tuua inimese jaoks?
Suured ravimfirmad panustavad üha vähem
alusuuringutele ning ootavad pigem ülikoolidelt ning väiksematelt
biotehnoloogiafirmadelt ideid, ütles farmaatsiafirma GlaxoSmithKline endine
asepresident Nigel Spurr eile Tallinnas.
Riia uue ärikeskuse Preses Nama Kvartālsi ehitus liigub järjekindlalt edasi ning projekt on jõudnud olulisse järgmisse etappi. Kandekonstruktsioonide ja tehnosüsteemide kõrval käivad juba aktiivselt tulevaste üürnike büroopindade väljaehitustööd. Veel 28. augustini saab märkida projekti 8,5% tootlusega lunastustähtajani tagatud võlakirju.
Enimloetud
3
Loe lähemalt Äripäeva külastust
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Loe lähemalt Äripäeva külastust
Loe lähemalt Äripäeva külastust
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele