Eile andis Venemaa president Valdimir
Putin selge vihje oma plaanidest pärast presidendi ametiaja lõppu,
kuulutades, et tal on moraalne õigus mõjutada Venemaa arengut.
Putin ütles, et kui Ühendatud Venemaa ülekaalukalt parlamendivalimised võidab, nagu praegu oodatakse, siis annab see talle mandaadi jätkata Venemaa de facto juhina, kirjutas Guardian Unlimited.
2000. aastal presidendiks valitud Putin peab põhiseaduse kohaselt ametist loobuma 2008. aasta mais.
Eile tehtud avaldus viitab sellele, et Putin ei plaani poliitikast loobuda. „Kui inimesed valivad Ühendatud Venemaa poolt, siis see näitab, et nad usaldavad mind. See tähendab, et mul on moraalne õigus, et Duuma ja valitsus täidaks täna seatud eesmärgid,“ ütles Putin Siberi linna Krasnojarskit külastades.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Ma ei saa veel vastata küsimusele, kuidas ma seda teen, kuid selleks on mitu võimalust,“ lisas ta.
Eelmisel kuul teatas Putin, et kandideerib Ühendatud Venemaa nimekirjas Duumasse. Uudis tõstis partei toetuse 47%-lt 56%-le.
Putin võib jätkata peaministrina. Teine võimalus on, et presidendiks saab 66aastane Viktor Zubkov, kes astub terviseprobleemide pärast tagasi ja Putin jätkab presidendina.
Seotud lood
Mõni minut enne online-intervjuu algust
Vene poliitiku Boriss Nemtsoviga, kes on üks Venemaa partei Parempoolsete
Jõudude Liit (PJL) liidritest, ründasid häkkerid ajakirja New Times veebilehte.
Euroopa julgeoleku ja
koostööorganisatsiooni (OSCE) otsuses mitte vaadelda Venemaa parlamendivalimisi
tuleb president Putini kinnitusel näha USA mõju.
Vladimir Putin avalikustas oma plaani,
kuidas ta jätkab Venemaa valitsemist peale oma presidendi ametiaja lõppu. Nimelt
plaanib ta saada peaministriks, vahendas The Financial Times.
Eelmisel aastal teenis president Vladimir
Putin 2 011 611 rubla ja 28 kopikat (885 000 krooni), nähtub Venemaa
keskvalimiskomisjoni täna avaldatud saadikukandidaatide varanduslikest
andmetest.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.