Muutuste läbiviimine organisatsioonis nõuab veidi enamat kui tippjuhi head ideed ja sobivat taktikalist plaani.
Muudatuste algatamiseks on vaja ka mõjusat visiooni, tugevat tiimi ja selgelt nähtavat jõudu või ohtu, mis raputab kolleegid lahti nende igapäevastest rutiinidest ja paneb mäed liikuma. Sest just mägesid liigutada suurte muutuste ajal vaja ongi.
Charles Darwin on kunagi öelnud, et püsima ei jää mitte kõige tugevamad liigid, samuti ka mitte kõige intelligentsemad - ellu jäävad need, kes suudavad kõige paremini kohaneda muutustega. Usun, et ka ettevõtluses kehtivad samad põhimõtted ja suutmatusest muutuva keskkonnaga kohaneda surevad aeg-ajalt mõned dinosaurus-ettevõtted.
Muutuste ja muutmise tähtsusest räägitakse palju. Vaatamata sellele tuleb tihti ette olukordi, kus muutused ebaõnnestuvad või nende läbiviimine osutub organisatsioonile üliraskeks katsumuseks. Olgu siis tegemist uue majandustarkvara juurutamisega, struktuurimuudatuse või ettevõtete ühinemisega.
Sarnaseid ebaõnnestumisi on ka Ragn-Sellsi 15 aastase ajaloo jooksul ette tulnud. Kui ettevõtte esmalt funktsionaalse juhtimise juurutas, läksid tulemused nii hulluks, et tuli taastada endine, regionaalne juhtimine. Peamised ebaõnnestumise põhjused olid asjaolud, et ettevõtte võtmeisikud ei toetanud muudatuste läbiviimist ja ettevõte jäi juhtimisinfosüsteemi uuendamisega hiljaks. Kurb küll, aga samas hea õppetund.
Miks siis ettevõtte juhid ei vaevu oma organisatsiooni muutusteks ette valmistama? Tavapärane põhjus on see, et kõik vajalikud eelnevad sammud on niivõrd aja- ja energiamahukad. Tundub lihtsam anda paar korraldust ning asuda seejärel järgmisi põnevaid probleeme lahendama.
Kui vaadata kõiki suuremaid struktuurimuudatusi (3) ja ettevõtete ülevõtmisi (6) Ragn-Sellsi ajaloos ning analüüsida õnnestumisi ja nurjumisi, siis on just sisekommunikatsioon üks eduka muutuse läbiviimise võtmeküsimusi.
On oluline vahe, kas töötajad saavad uuenduste kohta objektiivset infot kohe ja tippjuhilt või kujundab suitsunurgas kollektiivi arvamust töö ja eluga rahulolematu kolleeg.
Oluline on tagada pidev infovoog, et hoida kolleege esimesest allikast kursis kõige saavutatuga. Tähtis on, et ka kõige viimased kõhklejad ja virisejad selgelt näeksid, et rong liigub plaanipäraselt peatusest peatusesse, kuni jõuabki sihtpunkti.
Ja miks mitte tähistada igasse järgmisse vahejaama jõudmist? Kes ütles, et muutuste läbiviimine peab olema ainult üks rist ja viletsus?

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.06.26, 11:00
Taristuehituse suurim risk ei ole hind, vaid ettearvamatus
Pandeemia, energiakriis, sõda Ukrainas ja kõikuvad sisendhinnad panevad viimastel aastatel Eesti taristusektori keerulisse olukorda. Kuidas ehitada ja planeerida pikaajalisi projekte maailmas, kus olud muutuvad kiiremini kui objektid valmida jõuavad?

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele