Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi
tellitud uuringust selgus, et 25% ettevõtetest ei ole internetiühendust.
TNS Emori uuringu kohaselt on 76% firmadest vähemalt 1 arvuti, kirjutas dv.ee. 53% arvuteid omavatest ettevõtetest plaanib sel aastal infotehnoloogiasse investeerida, neist poole investeering jääb alla 50 000 krooni.
Vaid 75% Eesti ettevõtetest on internetiühendus ning vaid 35% firmadest on kodulehekülg.
Riik on juba olukorra parandamiseks töötanud välja spetsiaalse arengukava, mille üks suur osa on teadmistepõhine majandus.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Statistikameti andmete kohaselt sajast kümne ja enama töötajaga ettevõttest kasutas oma töös arvutit 94. Arvutit kasutas 94% ettevõtetest, 99%-l neist oli ka interneti ühendus. Endiselt vajas enim ettevõtteid internetti panga- ja finantsteenusteks. Levinuim interneti ühenduse liik oli ADSL ja SDSL püsiühendus, mida kasutas seitse ettevõtet kümnest. Muid püsiühenduse liike, nagu kaabel-TV, liisitud liinid jne kasutas kaks ettevõtet kümnest. Teisi internetiühenduse liike (sissehelistamine, ISDN, mobiilne ühendus) kasutati vähem ja kombineeritult püsiühendusega.
Oma firmat tutvustav veebisait oli kuuel ettevõttel kümnest. Enamasti tutvustati seal oma tooteid ja teenuseid (92%), pakuti juurdepääsu tootekataloogidele ja hinnakirjadele (47%) ning osutati müügijärgset teenindust (26%). Spetsiaalset e-kaubanduse keskkonda pakkus oma veebisaidil iga kümnes veebisaiti omav ettevõte.
Seotud lood
Riskikapitalist Allan Martinson ütles
aripaev.ee online-intervjuus, et kui arvestada tänast turuolukorda,
siis investeeriks ta Ida-Euroopa internetti.
Ameeriklaste seas tehtud küsitlus näitas,
et inimesed suudavad olla kauem seksita kui internetita.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.