Turundus on investeering

Nii nagu kiirel majanduskasvul on omad eelised, on need ka majanduskasvu pidurdumisel. Kui viimasel paaril aastal tundus, et kasumit võivad toota kõik, siis tänaseks kehtivad taas turureeglid.

Paremal positsioonil on firmad, kes vahepealse kasvu ajal ei kaotanud kontakti reaalsusega ning arendasid oma mainet - ka siis, kui kliente tuli uksest ja aknast ilma igasuguse turundusstrateegiata.

Erinevalt juhtkonna luksusautodest on brändi investeeritud kroonidest abi ka majanduslanguse ajal. Kuigi tegu peaks olema ilmse tõega, püüab hämmastavalt suur hulk ettevõtteid siiani turunduskuludelt kokku hoida. Turundus on investeering, mitte kulu.

Ettevõtte brändi arengut võib võrrelda investeerimisega. Järjepidevus toob enamasti pikemas perspektiivis rohkem tagasi kui suured panused lühikesel perioodil. Turunduse eesmärk ei ole aastane turunduseelarve ära kulutada, vaid aidata ettevõtte strateegilisi eesmärke saavutada.

Eestis on endiselt palju ettevõtteid, kelle jaoks lühike müügikampaania on kõik, mida turunduseks võib nimetada.

Tööstusrevolutsiooni ja masstootmisega tekkis maailmas situatsioon, kus tooteid on võimalik kopeerida enneolematult kiiresti. Kas keegi oskab õigupoolest ütelda, mis vahe on kahe eri brändi pesupulbritel või koolajookidel peale etiketi? Isegi paadunud kokakoolafännid suudavad pimetestides oma lemmiku konkurendiga segamini ajada.

Tavatarbijad aga kipuvad pimetestides andma Coca-Cola konkurentidele kõrgemaid hinnanguid, kui nad jookide etikette ei näe - näide brändi mõjust arvamuste kujunemisel.

Kui ettevõte oleks maja, kuuluks tugev bränd vundamendi, mitte korstna juurde. Kui Coca-Cola brändi hindab Forbes 55 miljardile dollarile, siis sisuliselt võiks Coca-Cola brändi omanik minna panka ja küsida laenu 55 miljardit dollarit, pannes pandiks ainult logo.

Samas on Coca-Cola brändi väärtus viimastel aastatel järjepidevalt kahanenud - erinevalt nt Apple'ist või Red Bullist. Peamine põhjus on muutuv ühiskond ning arenevad tarbijad. Inimesed on reklaamide suhtes skeptilisemad ning tavapärased reklaamikanalid ei tööta enam nii hästi.

Kultuuriantropoloogid leiavad, et inimene on järjest individualistlikum. Igal perel on oma elamispind, igal lapsel oma tuba, iga inimene tahab ise valida, millist muusikat kuulab, saadet või internetilehekülge vaatab. Seepärast on aina edukamad tavapärasest erinevad reklaamikanalid ja -viisid. Fotoaparaadiga telefonide reklaamikampaaniat alustati New Yorgis näitlejatega tänaval. Näitlejahakatised liikusid paaridena mööda tänavat ja palusid inimestel end telefoniga pildistada. Kampaania tõstis müüki ja tekitas furoori. Türi Viina kampaaniasse kuulusid Lenny Kravitzi video ja VIP-peod. Tavapärastes kanalites poleks Türi Viin maailmajao suurimatega suutnud rinda pista.

Meilgi vaatab ihaldusväärne 25-45aastane, keskmisest kõrgema sissetulekuga tarbija ohtralt taevakanaleid ning eelistab CDd või iPodi raadiole. Tavapärasest erinevad lahendused, kus tarbija ise on nõus reklaami vastu võtma, murravad läbi ka Eestis. Lahedaid reklaamklippe ja -fotosid saadetakse sõpradele, laetakse alla YouTube'ist ning vaadatakse vabatahtlikult algusest lõpuni.

Kui inimesed ostavad kaubamärki, mitte toodet, võib turundust pidada investeeringuks, mis järjepidevuse korral toob investeeritud raha kasumiga tagasi.